Kaja Kallas tutvustas 19. märtsil Euroopa Komisjoni julgeoleku tagamise tegevuskava ja kinnitas, et liiduvabariikide koostöö annab Euroopa Liidule kaitsevaldkonnas konkurentsieelise, millele pole võrdset terves maailmas.
(Järgnev on Kallase poolt pressikonverentsil ette loetud tekst.)
Euroopa kaitse valge raamat ja Euroopa taasrelvastamise kava „Kaitsevalmidus 2030"
Mis puudutab kaitsevaldkonda – mida me investeerime kaitsevaldkonda – näitab tegelikult, kuidas me väärtustame kaitsevaldkonda ja kuidas viimase aastakümne jooksul ei ole Euroopa Liit osutanud sellele väga suurt tähtsust.
Maailmakorras toimuvad muutused suurusjärgus, mida pole nähtud alates 1945. aastast. Tegemist on Euroopa Liidu julgeoleku jaoks pöördelise hetkega. See on tegutsemiseks murranguline aeg. Jah, vajadus lisaraha järele on tohutu. Samuti on hädavajalikud need ettepanekud, mida Euroopa Komisjon täna esitas. Kuid üle kõige on vaja pidada tähtsat arutelu kaitsekulutuste tõstmise teemal ja lisaväärtus, mida liiduvabariigid lisavad [taasrelvastumise rahale] koostööga, on hindamatu. Viimane annab [Euroopa Liidule] konkurentsieelise, millele pole võrdset kogu maailmas. Üheskoos ollakse alati tugevamad. 2030. aasta kaitsevalmiduse valge raamat on Euroopa Komisjoni ettepanek, kuidas [liiduvabariigid] saavad teha koostööd ja taasrelvastumise [ReArm] seadustepakett annab sellele rahastamisvõimalused.
Kolm mõtet.
Esiteks: liiduvabariigid tuleb muuta tugevamaks kõikide sõjaliste ohtude vastu. Euroopa Komisjon on selgitanud välja kõikide liikmesriikide võimekuse lüngad ja vastavalt NATO võimekuse prioriteetidele, on [valges raamatus] esitatud ideed, kuidas liiduvabariigid saavad teha koostööd nende elluviimiseks. See tähendab Euroopa Liidu laskemoona, relvade, sõjalise varustuse varude täiendamist ja nende jätkuvat voolamist Ukrainasse ning suuremahuliste tervet Euroopa Liidu hõlmavate projektide arendamist.
Euroopa Liidul on oluline lisaväärtus. Euroopa Komisjon saab toetada liikmesriike nõuete kogunõudluses ja nende ühtlustamisel. Euroopa Komisjon saab toetada Euroopa Liidu tööstust, selle tootmisvõimekuse suurendamist ja Komisjon saab toetada liikmesriike valdkondades, millega need ei saa üksi hakkama, kuna see on kas liiga kallis või liiga keeruline.
Koostöös saab kõike teha odavamalt ja kiiremini. Samas koostalitlus on Euroopa Liidu jaoks probleem, sest [kaitse]võimekustel puudub tegelik koostöövõime. Kuid koostalitlusvõime saab üles ehitada alustades algusest. Selle tegevuse osaks peab lisaks olema Ukraina. Liiduvabariikidel on Ukraina lahinguvälja kogemustest palju õppida. Euroopa Liit peab olema võimeline nii tootma Ukraina jaoks kaitsesüsteeme kui tegema seda koostöös Ukrainaga. Kaitsevaldkonnas peavad liikmesriigid säilitama juhirolli.
See on riikliku iseseisvuse küsimus ja see on põhjus, miks Euroopa Komisjoni tegevus Brüsselis tuleb ühendada lõpptarbijatega, see tähendab Euroopa Liidu liikmesriikidega. Euroopa Komisjon teeb seda Euroopa Liidu kaitseameti, Brüsselis paiknevate Euroopa Liidu sõjaväelaste ja regulaarsete liiduvabariikide kaitseministrite koosolekute korraldamise kaudu. Samamoodi on liiduvabariikidel erakordne võimalus jõustada Euroopa Liidu tööstust, võimendada innovatsiooni ja luua turg kaitsevarustusele. Sellest räägib täpsemalt volinik Andrius Kubilius.
Teiseks räägib Euroopa Komisjon täna palju enamast kui ainult julgeolek ja kaitsevaldkond. Kui mõned [riigid ja riigijuhid] otsivad võimaluste teiste [riikide] destabiliseerimiseks, siis tugevam Euroopa Liit võib jätkata teiste [riikide] toetamise tegevusega, sest Euroopa Liit pole mitte kunagi käsitlenud maailma nullsumma mänguna. Euroopa Komisjon teab, et kus iganes mõni riik maailmas asub, tagab ta rahu, jõukuse ja stabiilsuse, seda alates Lähis-Idast, sealhulgas Süüria stabiliseerimisest – millest räägiti 17. märtsil toimunud Süüria konverentsil – kuni laiema Aafrika maailmajaoni, alates Sahelist Sudaani ja Kongo Demokraatliku Vabariigini.
Euroopa Komisjon jätkab koostööd teiste [riikidega], mis jagavad samasugust nägemust, alates Ühendkuningriigist, kus ma viibisin 19. märtsil, kuni Austraalia, Kanada ja Jaapanini. See on ka põhjus, miks Euroopa Liidu partnerriigid peavad samuti olema Euroopa Liidu ühiskaitseprojektide ja -algatuste osalised, kuna see on kooskõlas kõigi huvidega.
Lõppeks Ukraina. Valges raamatus käsitleb Euroopa Komisjon ettepanekuid alates Ukraina sõjalise abi algatustest, sealhulgas suurema hulga laskemoona tarnimisest, mida oleks vähemalt kaks miljonit lasku aastas, nagu ka õhukaitset ja mehitamata lennumasinaid, Ukraina brigaadide väljaõpet ning varustamist. Need [ettepanekud] sisaldavad samuti Ukraina kaitsetööstuse otsetoetuseid ja [Ukraina] laiendatud ligipääsu kosmoseteenustele.
Komisjoni koostatud uus SAFE meede toetab selliseid püüdluseid. Venemaa majandus tegutseb täielises sõjaaja režiimis, 40 protsenti selle riigieelarvest kulub sõjaväele ja seda on rohkem kui Venemaa kulutab kokku haridusele, tervishoiule ja sotsiaalpoliitikatele. Hoolimata toimuvatest Ukraina rahukõnelustest, on tegemist pikaajalise investeeringuga pikaajalisse rünnakukavasse. Igasuguste tuleviku sissetungide vältimiseks tuleb Ukrainat relvastada ja Euroopa Liit vajab selle täideviimiseks pikaajalist kava.
Lõpetuseks, täna esitas Euroopa Komisjon kava vahetute suurimate ohtude ohjamiseks ja Euroopa Liidu pikaajalise kaitse ülesehitamiseks. Sedasi tehes aitab Euroopa Komisjon Euroopa Liidu riikidel jõuda nende NATO võimekuse eesmärkideni. Euroopa Komisjon ei tee seda sõjapidamise, vaid kõige hullemaks valmisoleku ja Euroopas rahu kaitsmise eesmärgil ning maailma eest, milles jõud ei tähenda õigust [teisi riike rünnata].
Tõlkis Karol Kallas