Vaatamata idavedude skandaalile pälvis peaminister Kaja Kallas (Reformierakond) välismaal järjekordse prestiižse auhinna. Kreeka visiidil viibivale Kallasele anti eile Ateenas üle Lord Byroni rahvusvaheline auhind vabaduse ja demokraatlike väärtuste eest seismisel.
"Mul oli au Ateenas vastu võtta Lord Byroni rahvusvaheline auhind vabaduse ja demokraatlike väärtuste eest seismisel. Väga tänan selle tunnustuse eest," kirjutas Kallas sotsiaalmeedias.
"Kreeka vabadusvõitluse sümboliks saanud briti poeet lord Byron teadis, kui oluline on vabaduse nimel võidelda. Kreeka ja Eesti on mõlemad seda oma vabaduse nimel teinud. Teame sedagi, et kätte võideldud vabadust on võimalik taas kaotada, kui seda piisavalt ei hoita," lisas ta.
Kallas kirjutas veel sotsiaalmeedias, et Byron osales Kreeka vabadusvõitluses ning aitas oma tegevusega kaasa kaasaegse Kreeka rahvusriigi sünnile: "Teda peetakse Kreekas kangelaseks, kes kasutas oma tuntust, et Kreeka iseseisvusvõitlust rahvusvahelisel areenil suuremaks teha."
Oma kõnes rääkis ta sellest, et Ukrainal on vaprust, tahet ja põhjust võidelda ning vaba maailma kohus on Ukrainat aidata: "Meie abita ei saa Ukraina võita ning ilma Ukraina võiduta kaovad meie väärtused, vabadused ja demokraatia."
Tema hinnangul kardavad tänapäeva agressorid relvadest enam vabadusi, ideid, väärtusi ja demokraatiat ning nende levikut. Ta kardab aga, et kui agressioon end ära tasub, siis naaseme impeeriumite ajastusse.
Lord Byroni auhinda annab välja Hellenismi ja Filhellenismi Selts koos Ateena Akadeemiaga, mis on Kreeka kõrgeim teadusasutus. Iga Lord Byroni auhinna laureaat saab hõbedase medali, diplomi ja stipendiumi 10 000 USA dollarile, mis annetatakse nende nimel nende valitud institutsioonile. Kallas lubas annetada oma auhinnaraha Ukraina toetuseks.
Auhinnatseremoonial osalesid ka Kreeka valitsuse esindajad. Üritusel kõlanud kõnedes tõsteti esile Eesti kindlameelsust ja panust Ukraina toetamisel, aga ka meie digiarengut. Kallas rõhutas oma kõnes ka tõsiasja, et Eesti on siiani endiselt ainus riik maailmas, kus toimuvad e-valimised. Samuti olevat digitaalselt rahva lähedal olev valitsus võimaldanud meil saavutada palju suuremat "läbipaistvust".
"Ma soovin, et üks päev vaataksid inimesed sellele tagasi ning ütleksid, et eestlastel õnnestus demokraatia ja digitaalne maailm kokku viia," unistas Kallas, lisades, et nad on Eestis "pannud innovatsiooni demokraatia ja inimeste kasuks tööle".
Ta juhtis oma kõnes veel tähelepanu ka sellele, et Euroopa ja vabadus said oma nimed mitte meesjumalatelt, vaid jumalannadelt Europa ja Elefteria.
Ühtlasi rõhutas Kallas vajadust ühiselt kliimamuutuste vastu võidelda.
Sellel aastal saab lisaks Eesti peaminister Kaja Kallasele auhinna ka Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) peadirektor Ngozi Okonjo-Iweala ja Kanada asepeaminister Chrystia Freeland. Eelnevalt on auhinna saanud näiteks USA senaator ja endine välisminister John Kerry, endine Prantsusmaa kultuuri- ja haridusminister Jack Lang, endine Euroopa Komisjoni president ja Luksemburgi peaminister Jean Claude Juncker ning endine USA rahandusminister Jack Lew.
Toimetas Martin Vaher