Eestis on tuugenite pooldajad kaotanud igasuguse austuse teaduse vastu ja on mindud täiesti nahaalseks, kirjutab füüsikadoktorant Kalju Tamme Objektiivile.
Ühiskonnas on esile kerkinud suur probleem ja vastasseis tuugenitele (tuulikutele) seoses Eesti energeetika tulevikuga. On moodustunud väga selgelt kaks osapoolt: ühed, kes on väga tugevalt vastu ja teised, kes on väga tugevalt poolt.
Aususe nimel mainin kohe alustuseks ära, et ka selle artikli autor on tuugenivastane, kuid sellest hoolimata püüan anda võimalikult objektiivse käsitluse, kuidas suhtuda nende kahe osapoole edastatavasse infosse.
Osapoolte valmisolek debatiks. Tuugenivastased on korduvalt väljendanud seisukohta, et korraldada tuleks teaduslik debatt, kus osapooled saaksid kokku, mõlemad esitaksid oma väited, kaitseksid enda omi ja testiksid vastaspoole omi. Avalik meedias kajastatud debatt suudaks tuua selgust praegusesse segadusse, sest mõlemal osapoolel avaneks võimalus kummutada vastaspoole väited. See pakuks inimestele võimaluse näha, millised väited on tõesed ja millised mitte.
Käitumine. Tuugenikriitikud on end kurssi viinud nii tuugenite pooldajate kui ka vastaste teaduslikke artiklitega. Manjala Soome uuring, Eesti mõõtmisaruanded jt artiklid väidavad, et tuugenid on ohutud. Neid uuringuid analüüsides tuleb aga välja, et neis kõigis esinevad samad probleemid metoodikas. Tuugenite pooldajad ei ole kordagi põhjendanud, miks just sellist vananenud metoodikat kasutatakse ja väidavad, et nad ei ole tuugenivastaseid uuringuid näinud, kuigi neile on uuringuid isegi presenteeritud. Kuigi neile makstakse selle eest, et nad tuugenite mõju uuriksid.
Metoodika. Tuugenivastased on välja toonud konkreetsed probleemid metoodikas, mis esinevad uuringutes, mille tulemusena on jõutud arusaamale, et tuugenid on ohutud. Kriitika objektideks on sattunud metoodilised vead: liigne andmete keskmistamine (tavaliselt tunni peale), liiga madal mõõtmise resolutsioon (1/3 oktaavi vs lineaarne või 1/36 oktaavi mõõtmised), mõõtmistingimused (tuugeni võimsusel ainult 20%), üksikmõõtmise mõõtesammu liigne pikkus (1 sekund) jne. Näiteks ei tuvastata hetkel kasutusel oleva metoodikaga heli impulsiivsust, kuigi seda saab igaüks, kes kunagi tuuliku juures viibinud, oma kõrvaga kinnitada. Keskmistatud andmetes jääb arvestamata impulsiivsuskorrektsioon. Mürataseme keskmistamisel jäävad heli maksimumid tähelepanuta. Kui me magame, häirib meid just see üks tugev pauk, mis ajab meid üles mitte üldine tausta foon. Selliseid metoodikavigu on tuugenite ohutust kinnitavad uuringud täis.
Manipuleerimine, valetamine ja pettus. Näiteks Manjala uuringus väideti, et inimkatses lasti inimestele mõõdetud tuugeni signaali. Kuid tegelikult lasti hoopis tugevalt (keskmistatud ja korrigeeritud) töödeldud heli. Need ei simuleerinud kuidagi päris tuugeni signaali. Eestis on tuugenite pooldajad kaotanud igasuguse austuse teaduse vastu ja on mindud täiesti nahaalseks. Valetatakse, et infraheli ei lähe läbi naha või teostatakse mõõtmisi kalibreerimata seadmetega. Samuti kinnitatakse ohutust tuugeni võimsusel 20%, mitte täisvõimsusel, või väidetakse, et mõõdeti kolm kuud aga tegelikult mõõdeti ainult kolmel päeval kolme kuu jooksul jne.
Autoriteedi kasutamine väite õigustamisel. Tuugenite pooldajad rõhutavad pidevalt, et just "professor" ütles midagi. Tegemist on autoriteedi argumendiga, mida kasutatakse tõega manipuleerimiseks. Loodusseaduste paikapidavuse tõesus ei saa sõltuda sellest, kes seda väidab. Eriti labaseks on asi läinud seetõttu, et needsamad tuugeneid pooldavad "professorid" on ise varasemalt avaldanud artikleid, kus kirjeldavad risti vastupidist sellele, mida nüüd räägivad.
Detailsus. Kui tuugenivastased käivad esinemas, esitavad nad kontrollitavaid detaile, iga detaili saab testida ning näha kas jutt on tõene või mitte. Kirjeldades harmoonilist jada ja selle iseärasusi, tuuakse välja arvutused tasuvuse ja hinna kohta, arvutused salvestuse kohta, erinevusi spektri eriosade omadustes ja erinevusi eri mõõtetulemuste vahel jne. Samas kui tuugenite pooldajad väidavad ühte ja sama, et tuugeni infraheli on eristamatu muust infrahelist ja et infraheli on lihtsalt akustilise spektri üks osa, mistõttu käitub samamoodi nagu kogu ülejäänud akustiline spekter. See aga lihtsalt ei vasta tõele, iga akustik teab seda. Üks akustika põhiteadmisi on, et laine levik keskkonnas sõltub lainepikkusest ja kuna lainepikkus on pöördvõrdeline sagedusega, siis erinevatel sagedusel levivad lained erinevalt.
Reaalsed põhjendused. Näiteks põhjendus, et mingi asi on Euroopa standardi järgi ja seetõttu peab olema adekvaatne, ei ole tõene. Tänaseks on selge, et infraheli standardid on valesti kokku lepitud. Põhjendus, et akustiline lainetus, mida me ei kuule, ei saa meile kahjulik olla, on absurd. Inimkõrv ei ole objektiivne kvantitatiivne mõõteseade. Need standardid lepiti kokku ajal, millal hinnati vaid kuuldavat müra. Standardid, mis määrasid ära mõõtemetoodika, on aegunud, sest veerand sajandit tagasi olid mõõteseadmed palju vähem võimekad kui praegu ja andmesalvestuse võimekus palju väiksem. Toona põhjendatud 1/3 oktaav mõõtmised või tunni peale andmete keskmistamine enam ei päde. Me suudame praegu töödelda ja salvestada palju suuremaid andmemahte kui veerand sajandit tagasi.
Suhtumine inimestesse. Nimelt ähvardavad tuugenifirmad kohalike omavalitsusi kohtuga, mis ajaks KOVid suurtesse rahalistesse raskustesse. Tuugenifirmad soovivad samas näidata, et nad kohalikest hoolivad firmad. See on kahepalgelisus ja omakasupüüdlus. Tuugenite vastased tasu ei saa ja teevad teavitustööd tihti oma kulu ja kirjadega.
Samas aga KOV-id ja riiklikud ametid tihtipeale muutuvad ise arendajate käepikenduseks ja nahaalseks, rikkudes seadusi ja mitte andes välja infot, mida peaks. Samuti valetatakse, et KOV-id ei saa midagi tuugenite propageerimisest, kuigi on näha 50 000-eurosed tulemustasud KOV-idele ja mitmesaja tuhande suurused rahad juristide palkamiseks jne. KOV-id korraldavad arendajatega kinniseid kohtumisi, kus arutatakse, kuidas rahva meelsust muuta ja piirata nende ligipääsu kohtumistele.
Kokkuvõteks, jälgida tuleks neid printsiipe enne kui otsustada keda uskuda ja kuidas suhtuda infosse nii tuugenite- kui ka muudes teemades.