Kanada progressistlik valitsus teatas 29. jaanuaril, et ei kavatse esialgu ametlikult lubada vaimselt haigetel inimestel arstide abiga ennast ära tappa.
Kanadas saavad surmavalt ja krooniliselt haiged inimesed arstiteenusena soovi korral oma elule lõpu peale teha. Valitsus soovis teenust laiendada lisaks vaimuhaigetele inimestele, kuid see jäi vajaliku hulga psühhiaatrite ja arstide puuduse tõttu ära, vahendab New York Post.
Vaimuhaigete tapmise kava tekitas lisaks avalikkuses märgatavat vastuseisu.
Kanadas saavad kõik inimesed, kes kannatavad ravimatu terviseprobleemi käes, pöörduda arsti poole ja lasta ennast ära tappa. Seda isegi juhul kui tegemist ei ole vältimatu surmaga lõppeva juhtumiga. Kanada abistatud enesetapu näol on tegemist kõige "liberaalsema" seda liiki seadusega maailmas.
Kanada Ülemkohus otsustas 2015. aastal, et inimesed ei pea taluma väljakannatamatuid piinasid, sest see rikub nende põhiõiguseid ja võivad selle tõttu ennast ära tappa.
Seadust täiendati 2021. aastal ja enesetapjate hulka lisati inimesed, kellel on "rängad ja ravimatud" terviseprobleemid, nagu näiteks depressioon või muud vaimuhäired.
2022. aastal tappis ennast arstide abiga Kanadas ära üle 13 000 inimese, mis moodustas neli protsenti kõigist surmadest. Lisaks tuleb arvestada asjaoluga, et peale Covidit ja Covidi süste tõusis riigis liigsuremus rohkem kui 10 protsenti. 2019. aastal loeti Kanadas kokku ümmarguselt 283 000 surma, 2022. aastal 320 000 ja möödunud aastal 330 000 elust lahkunut.
Kui peaminister Justin Trudeau 2023. aastal vaimselt haigete inimeste enesetapuprogrammi teatavaks tegi, siis konservatiivne rahvaesindaja Ed Fast nimetas seda "surmakultuuri edendamiseks".
"Kas meie riigist saab surmakultuuri kehtestaja, kui me hakkame inimestele, kes kannatavad vaimsete vaeguste käes, soovitama elu asemel eelislahendusena enesetappu," küsis Fast?
Kuna abistatud enesetapu sooritamiseks on vaja psühhiaatri nõusolekut, siis leiavad vastuseisust ilmselt ehmunud ametnikud ja poliitikud, et riigis pole teenuse vaimselt haigetele laiendamiseks piisavalt arste ning eriti psühhiaatreid.
Samuti toovad poliitikud viivituse ettekäändeks, et vaimuhaigeid soovitakse liiga kiiresti tapma hakata ja tervisesüsteem pole selleks valmis.
Algselt pidi enesetaputeenus avanema vaimselt haigetele inimestele käesoleva aasta 17. märtsil.
1980ndatel Kanadas asutatud enesetapjate vabaühendus Dying with Dignity Canada (Kanadas väärikalt suremine) väidab, et vaimuhaiged inimesed on pikalt oodanud võimalust ennast ära tappa.
"Kõneledes kõigi riigis elavate inimeste eest, kes kannatavad ravimatute vaimuhäirete käes ja kes seda seadusemuudatust on kannatlikult oodanud, on Dying With Dignity Canada väga löödud ja avaldab oma meelehärmi, et inimesi välistatakse, ei väärtustata ning diskrimineeritakse [ei lubata ennast ära tappa] ainult diagnoosi alusel," leiab vabaühendus.
Toimetas Karol Kallas