Kanada valitsus oli hiljuti sunnitud lükkama edasi järjekordsed maksutõusud, mida plaaniti kehtestada, et tagada riigi eriliselt ambitsioonikad "rohepöörde" eesmärgid.
Ultraliberalistliku peaministri Justin Trudeau juhitud Kanada föderaalvalitsus kavatses kehtestada kiirkorras järjekordse süsinikumaksu, mis oleks viinud paljude (sisuliselt subarktikas asuva) hiigelriigi kodude küttearved seninägematu tasemeni.
Plaani kohaselt oleks sihikule võetud kodude soojendamiseks kasutatav kütteõli, mida Kanada föderaalvalitsus plaanib maksustada enamikule kanadalastest ebataskukohaseks toasooja tagamise viisiks.
"Me kavatseme lõpetada kütteõli kasutamise ning lülituda tervenisti õhksoojuspumpade peale terves riigis," lausus Trudeau. Ometigi oli Trudeau sunnitud uue süsinikumaksu kohesest kehtestamisest loobuma ning piirduma lubadusega, et uus süsinikumaks võetakse uuesti menetlusse kolme aasta pärast.
Mõte järjekordsest süsinikumaksust oli kanadalastele liiast ning viimased küsitlused näitasid, et vaid 18% maailma suuruselt teise riigi kodanikest olid uute rohemaksudega päri, samas kui 55% soovisid süsinikumaksude vähendamist ning 37% soovisid CO2 koormiste täielikku tühistamist.
Kanada keskvalitsus on kuulutanud välja plaani maksustada fossiilkütused järk-järgult ringlusest välja, seades vahe-eesmärgiks vähendada riigi CO2 heiteid 40–45% võrra aastaks 2030 – seda võrrelduna 2005. aasta tasemega.
Usinasti üksteise otsa kuhjatavad süsinikumaksud on tõstnud oluliselt inflatsiooni ning langetanud seeläbi kanadalaste elatustaset.
Hetkel on "süsinikukvoodi" hinnaks 65 Kanada dollarit ühe tonni atmosfääri paisatud CO2 kohta, ent Kanada valitsuse plaanide kohaselt on see maks nähtud ette kahekordistuma 130 dollarini 2030. aastaks.
Bloombergi uudisteagentuuri hinnangul on ka Kanada liberaalide valitsuse populaarsuse järsk langus olnud seotud peamiselt elukalliduse drastilise tõusuga kogu Kanadas, mis omakorda on suuresti põhjustatud valitsuse rohepöörde kinnisideest tingitud "keskkonnamaksude" tõusust.
Toimetas Adrian Bachmann