Statistikaameti poolt avaldatud numbritest nähtub, et eelmisel aastal tapeti Eestis kirurgilise ja medikamentoosse abordi teel tahtlikult enne sündi 3421 last. Vaid 200 neist abortidest tehti meditsiinilistel näidustustel.
2020. aastal oli tahtlikult esile kutsutud ehk indutseeritud abortide koguarv siiski 320 võrra väiksem kui aasta varem ehk 2019. aastal, mil tahtlikult esile kutsutud abortidega tapeti 3741 last.
Raseduse katkestamise ja steriliseerimise seadusega on Eestis lubatud ema nõusolekul lapsi enne sündi tappa ükskõik millisel põhjusel kuni 12. rasedusnädala alguseni. Loetletud juhtudel on laste sünnieelne tapmine lubatud kuni 22. rasedusnädala alguseni.
Statistikaameti andmetel on Eestis alates 1991. aastast ehk Eesti Vabariigi taasiseseisvumisest abordi teel tahtlikult tapetud 331 606 last.
Alates 1956. aastast, mil tahtlik abort nõukogude võimu poolt seadustati, on Eestis abordi teel tapetud rohkem kui poolteist miljonit last.
Kõiki aborte sõltumata nende põhjustest rahastatakse olulises osas Vabariigi Valitsuse poolt läbi Haigekassa, justkui oleks tegu tervishoiuteenustega. Seda hoolimata tõsiasjast, et õiguskantslergi on kinnitanud riigi põhiseaduslikku kohustust kaitsta ka veel sündimata laste õigust elule.
Olgugi, et põhiseaduse kohaselt on igal inimesel (sh veel sündimata inimestel) õigus elule (paragrahv 16) ja see õigus peaks olema tagatud kõigile võrdselt (paragrahv 12), ei ole ei õiguskantsler ega ükski inimõigusteorganisatsioon Eestis laste massilise sünnieelse tapmise vastu protesti väljendanud.
Mullu sündis 13 209 last. Seda oli 890 võrra vähem kui 2019. aastal, mil sündis 14 099 last.
Kõrvutades mullu tahtlikult esile kutsutud abortide ja sündide arvu nähtub, et sünni eelselt tapeti 20,5 protsenti lastest ehk iga viies laps.
Tegelikult on enne sündi lõpetatud tahtlikult palju suurema hulga laste elu, kuna kõnealune statistika ei võtta arvesse apteekides müüdavate abortiividega põhjustatud varajases faasis raseduste katkestamisi.