Euroopa Liidu ülemkomissar Ursula von der Leyen lubas Taani ja Ameerika Ühendriikide Gröönimaa vaidluse saateks, et "Euroopa Liit jääb ühtseks, kooskõlas tegutsevaks ja pühendunuks selle suveräänsusele", kirjutab Karol Kallas.
Leyeni lubadused on heal juhul tühised. Euroopa Liit (EL) pole mitte kunagi olnud ühtne ja kui varem mingisugust ühtsust hegemooni – millist rolli täidavad Ameerika Ühendriigid – käsu peale eteldigi, siis peale Donald Trumpi teise ametiaja algust on sellises vaatemängus osalemise tahe meeliülendava kiirusega vähenemas. Millist asjade seisu, nagu see Euroopa Majandusühenduse algusaegadest peale on kehtinud, kirjeldab tabavalt Sir Humprey:
Kui ülemkomissar võtab suhu sõna "koordineerima", siis tähendab see üldjuhul, et suurema osa liiduvabariikide valitsused reedavad jälle oma rahva ja riigi huvid. Niisuguse "kooskõlastamise" üheks, tõenäoliselt läbi ajaloo parimaks näiteks, on vastselt allkirjastatud Mercosuri kaubandusleping. Kellelgi pole midagi Argentina veiseliha vastu, aga seda saab liiduvabariikidesse tarnida viisil, et kohalik toidujulgeolek ja põllumajandus kõige kaasneva peale ära ei kõnge.
Kui "ühtsust" ja "kooskõlastamist" võib pidada tavaliseks euronomenklatuuri paja-ajamiseks, siis "Euroopa liidu suveräänsus" on päriselt õudne käsitlusviis (kontseptsioon). "Euroopa Liidu suveräänsusega" öeldakse otse välja, et liigutakse usuhullust meenutavale ideoloogiale toetuva impeeriumi suunas.
"Euroopa Liidu suveräänsuse" nime kandvat nähtumust (fenomeni) pole seniste aluslepingute korralduses olemas. Osutatud kaastekstis on tegemist kurja esile manava oksüümoroniga. Mitte kuidagi pole täie mõistuse juures võimalik sooritada loogilist tehet, et liites Saksamaa iseseisvuse Prantsusmaa ning Itaalia omale, jagades sinna otsa kõike pisikese Eesti iseolemisega, siis saadakse kokku mingisugune suurem iseseisvuste summa, mis kannab nime "Euroopa Liidu iseseisvus".
Päris elus tähendab selline tehe suurt asendamist, järjest ogaramaks ja painavamaks muutuvat seadusandlust, süvenevat totalitarismi, ideoloogilist ajupesu ning määratut hulka muid jubedusi. Mida on pea kõikjal Liidus, eriti "vanas" Euroopas, reaalajas võimalik pealt vaadata. "EL iseseisvus" tähendab inimvaenulikule ideoloogiale toetuvat maailmakorda, korporatistlikku impeeriumit ja rahvusriikide kadu.
Kuivõrd, väidetavalt, seni veel, kehtivad Euroopa Liidus mingisugused "õigusriigi põhimõtted", siis nii komissaride kui liiduvabariikide nomenklatuuri tegevus ja võimuulatus peaks lähtuma Liidu aluslepingutest.
Aluslepingutes ei ole sõnagagi mainitud, et mööda Euroopa Liitu käiks ringi mingisugune tont, mis kannaks nime "Euroopa Liidu iseseisvus", "EL suveräänsus", "suveräänne Liit" elik "Liidu suveräänsus".
Kui "EL iseseisvus" oleks Leyeni suust kogemata pudenenud, siis võiks seda pida freudistlikuks keelevääatuseks. Aga ei! See on ülemkomissari modus operandi katus; retooriline relv, lööklause ja mantra, mille järele saab sobival hetkel kobada. "Euroopa Liidu iseseisvusega" vehkides saab ajada suvalisel hetkel ja kohutaval hulgal arulagedat ning inimvaenulikku juttu kõige peale, alates energiaüleminekust, demokraatiakilbist, kaubandusest, tööstusest kuni Ukraina sõja ning nüüd Gröönimaa vastasseisuni.
Üks Saksamaa tipppoliitik selgitas (6 ptk) kunagi: "Inimesi saab alati painutada juhtide tahtmise järele. Kõik, mida on vaja teha, on neile rääkida, et neid rünnatakse ja mõista patsifistid patriotismi puudumise ning riigi ohtu seadmise pärast hukka. See toimib ühtemoodi kõigis riikides." Sama riigi kõige tuntum kantsler arvas, et inimesed võtavad omaks kergemini suure vale, eriti kui seda korrata. Milline lähenemine on kaasajal saanud nimeks illusoorse tõe efekt.
Mis vastab lisaks küsimusele, vähemalt osaliselt, miks euro-ühispartei ja -nomenklatuur ei salli päris konservatiive ning rahvuslasi.