Euroopa Komisjoni kõrge esindaja Kaja Kallase väljaütlemised näitavad üheselt, et eurokraadid pole kas ise täie mõistuse juures elik peavad "alamaid" nii väärituteks, keda võib pommitada misiganes ogarustega, leiab Karol Kallas.
Kallas kirjutas peale 20. mail toimunud Euroopa Liidu välisasjade nõukogu istungit, millel võeti vastu 17. Venemaa vastu suunatud sanktsioonidepakett ühismeedias:
"Sanktsioonid töötavad.
Need avaldavad Venemaa majandusele ränka mõju ja tõkestavad selle võimet pidada sõda. Me valmistame juba ette järgmist sanktsioonide paketti."
Kindlasti pole sõjamajandus tore ühegi riigi jaoks ja Venemaal jagub probleeme, millele osalt sanktsioonid kaasa aitavad, küllaga.
Üldiselt ja paraku näitavad tõigad siiski, et Venemaa sanktsioonid mõjuvad kõige hullemini Euroopa Liidu liiduvabariikidele.
Pisemagi funktsionaalse lugemis- ja arvutikasutusoskusega inimene, kes natukenegi tunneb huvi "kuidas Venemaa sanktsioonid töötavad", leiab ilmavõrgust kiiresti üles tõigad, nagu:
- Euroopa Liit tarnis Venemaalt 2024. aastal ligi 18 miljonit tonni veeldatud maagaasi.
- Venemaa sisemajanduse kogutoodang kasvas 2024. aastal 4,3 protsenti.
- Euroopa Liidus kasvas SKT 0,7 ja europiirkonnas 0,9 protsenti.
- Euroopa Liidu tööpuudus oli 2024. aastal kuue protsendi ümber ja prognoosid näitavad, et see jääb kuue-seitsme protsendi vahemikku mitmeks aastaks.
- Venemaal on sõjaaastatel tööpuudus langenud rekordiliselt madalale ja oli 2024. aastal 2,4 protsendi juures.
- Ajavahemikus 2024. aasta jaanuarist kuni 2025. aasta jaanuarini tõusis keskmine palk Venemaal 18 protsenti.
- Euroopa Liidus kasvas keskmine palk 2024. aastal kaheksa protsendi ümber.
Majandusteadlaste seas levib "vaenulik" seisukoht, et sanktsioonid on aidanud Venemaal turboarendada tööstust ja riik saab võrreldes sõjaeelse ajaga märkimisväärselt paremini iseendaga hakkama (toodab vajaminevaid kaupu ise jne).
Kõigele lisaks, kui enne sõda oli Venemaa sõjatööstusest, üksikute eranditega, järel sisuliselt varemed, mida juhtis korrumpeerunud tõprakari, siis tänaseks on sellest saanud tõhus masin, mis toodab sisuliselt kõike alates hüperhelikiirusega ballistilistest rakettidest, tuumaallveelaevadest kuni sõjalaevade, droonide ja käsirelvadeni. Lisaks kasvab see võimekus kuust-kuusse.
Sanktsioonid ei peaks nii mõjuma.
Nõukogu istugi järel üllitatud pressiteates tuuakse välja Kallase tsitaat:
"Käesolev Venemaa sanktsioonidevoor on sõja algusest alates kõige laiaulatuslikum ja sellesse on koondatud uued hübriidohtude, inimõiguste ja keemiliste relvadega seotud sanktsioonid. Sellesse 17. paketti on kaasatud Venemaa naftahiid Surgutneftegas, nagu ka pea 200 varilaevastiku alust. Ajal kui [Vladimir] Putin teeskleb rahuhuvi, valmistatakse ette uusi sanktsioone. Venemaad ja neid, kes seda võimestavad, ootavad ees rängad tagajärjed. Mida kauem Venemaa jätkab ebaseaduslikku ja jõhkrat sõda, seda jõulisem on Euroopa Liidu reaktsioon."
Oluline "võimestaja", mille abiga Venemaal on Ukraina sõjas nii hästi läinud, on Hiina Rahvavabariik.
Kui uskuda Kallase sõnumit ja vaadata Euroopa Liidu välispoliitikat, siis peaks Euroopa Liit hakkama "ränki tagajärgi" põhjustama nii Hiina RV-le kui Ameerika Ühendriikidele. Seda ei juhtu.
Ameerika Ühendriikide president Donald Trump vestles 19. mail Putiniga kaks tundi ja üheselt on selge, et Ühendriigid soovivad Ukrainas võimalikult kiiresti saavutada rahu ja taastada kaubavahetuse Venemaaga.
Kallase ja liiduvabariikide ühisparteilaste pusimine rahule kaasa ei aita.
Kõrgele kohale sattunud poliitiku läbinähtavalt nürimeelne jutt alavääristab ja tühistab institutsioone, mille etteotsa selline inimene on sokutatud.