Eesti koos Euroopa Liiduga liigub pikkade sammudega totaalse jälgmisühiskonna poole. Karol Kallas toob välja kaks lahendust, kuidas enda jälitamine ilmavõrgus pisut keerulisemaks muuta.
Kogu infotehnoloogia kohta kehtib põhimõte, et kui tegemist on algoritmide-programmidega, siis on see asi ka haavatav. Iga ilmavõrgus tehtud liigutus jääb sinna kinni ja täielist iseolemist, saladusse jäämist, ei ole küberruumis olemas.
Lühidalt: kui mõni "suurem vend" tahab kedagi jälgida, siis saab ta seda ka teha.
Alljärgnevalt on välja toodud kaks lahendust, mis teevad Suure Venna elu pisut tüütumaks ehk isegi keerulisemaks. Kindlasti ei ole tegemist ainsate võimaluste- ja lahendustega, kuidas inimene saab oma iseolemist ilmavõrgus kaitsta.
Cloudflare WARP on arvuti või mobiiliseadme taustaprogrammi vormis DNSi lahendaja, mis ei varja küll kasutajate internetiaadressi külastatavate võrgulehekülgede eest, kuid ülejäänud võrgule, sealhulgas internetiteenuse pakkujatele, peaks näitama ainult aadressi 1.1.1.1 . Küsimusi võib tekitada asjaolu, et teenuses käib kogu liiklus läbi Cloudfare'i serveriparkide. Ettevõte kinnitab, et kasutajate kohta andmeid ei koguta ja neid kellegile edasi ei müüda.
VPN ehk virtuaalse privaatvõrgu lahendus kasutab avalikku telekommunikatsiooni infrastruktuuri, säilitades samal ajal privaatsuse ja turvalisuse. Turvalisuse tagamiseks kasutatakse tunneldamist ja vastavaid turvaprotseduure.
Kui tavajuhul inimene külastab mõnda veebilehte, siis näeb see tema IP aadressi, kus inimene asub ja milline ettevõte pakub talle internetiteenust. VPN näitab sellise teabe asemel suvalisi andmeid.
VPN-e on ka tasuta, aga üldreegel on, et hästi toimivad tasulised VPN teenused. Väidetavalt on tasuta teenustest üks parimaid Proton VPN.
Tasulistest VPN-idest on hinna ja kiiruse vahekorralt väidetavalt kõige otstarbekam teenus Surfshark VPN. Kui maksta 24 kuu eest korraga, maksab see 2.30€ kuus. Keskmine VPN teenuse hind ühes kuus jääb 5 ja 10 euro vahele.
Allakirjutanu kasutab samas sisseehitatud VPN-iga Opera sirvikut. Selle VPNi saab seadetes keerata soovi korral Ameerikate, Aasia ja Euroopa peale. Kui Ameerikatele keerata, siis näitab interneti kiirusemõõdik saja megabitise ühenduse juures kiiruseks ca 3 Mbps. Ilma VPN-ita on Telia 100 Mbps teenuse keskmine kiirus 60–70 Mbps vahel. 3 Mbps on piisav, et vaadata kõrge kvaliteediga videot ja staatilisemate lehekülgede puhul ei saa vahest midagi aru.
Euroopa Liidu küberametites istuvad bürokraadid ja spetsialistid, tsensuuriinstitutsioonid, strakommarid ning Brüsseli Euroopa Komissariaadi komissarid tahavad otsustada, mida normaalsed inimesed tohivad näha ja lugeda, ning mida mitte. Tulemuseks on, et paljusid lehekülgi ja teenuseid ei saa Euroopa Liidus kasutada või on nendele seatud mingid kummalised piirangud.
VPN-iga on võimalik luua mulje, et inimene ei ole EL elanik ja nii on näiteks võimalik lugeda ajakirjandusväljaandeid, mida muidu Euroopas ei näe ja kasutada teenuseid, mis on mõeldud ainult USA elanikele. Näiteks Google juturobotit Bardi sai kasutada enne kui see eurooplastele avati.
Nii WARP-i kui Operaga on omad probleemid, kuid vähemalt Euroopa Liidu Suure Venna jaoks peaks nende kasutamine tegema inimese jälitamise ja kontrollimise pisut keerulisemaks. Kindlasti kulub sellel monstrumil inimeste jälitamisele rohkem elektrit, mis tähendab suuremaid kulusid.