Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen lubas 26. novembril Euroopa Parlamendi saadikutele, et Euroopas külmutatud Venemaa varade tagatisel antakse Ukraina korrumpeerunud valitsusele kuni 140 miljardit eurot "laenu", kirjutab Karol Kallas.
Leyeni sõnul esitab komisjon "lähipäevil" ettepaneku, mille vastuvõtmisel saaks Euroopa Liit võtta külmutatud Venemaa varade tagatisel laenu, mille see saab Ukraina läbi ja lõhki korrumpeerunud valitsusele edasi laenata ja mille Ukraina peab tagasi maksma ainult juhul kui Venemaa hüvitab Ukrainale sõjas tekitatud kahjud, vahendab Politico.
Laen on mõeldud Ukraina korrumpeerunud valitsuse, riigiaparaadi ja sõjaväe ülalpidamiseks 2026. ja 2027. aastal. Kui Euroopa Liit Ukrainale raha ei anna, mida Ameerika Ühendriigid ei tee, siis läheb Ukraina hiljemalt 2026. aasta veebruariks pankrotti.
Venemaa varadele tahab Leyen küüned taha ajada põhjusel, et pea kõik liiduvabariigid on ennast lõhki laenanud ja pole valmis varmalt uusi laene peale võtma, samuti pole paljud neist nõus Euroopa Liidu võlakoormuse suurendamisega ning kõige lõpuks juhivad Euroopa Liitu liiduvabariikide majadusi rohepöördega hävitavad ideoloogid. Mis tähendab, et Euroopa Liidus ei lähe niipea midagi paremaks, mille arvelt võiks loota suuremat Ukraina abivõimekust.
Ühekorraga nii hullumeelse kui meeleheitliku Venemaa varade arvelt laenu võtmine on olemuselt petuskeem.
Esiteks pole Euroopa Liidul mingisugust õigust Euroclearis külmutatud varasid käsutada, kuna nende haldamine käib rahvusvahelise õiguse valda. Mille kohaselt oleks nende kasutamine väidetavalt võrreldav piraatlusega.
Teiseks peab komisjon tallama jalge alla õigusriigi põhimõtted, sest sellise otsuse tegemiseks läheb vaja kõigi liiduvabariikide poolthäält, mis jääb saamata.
Kolmandaks oleks see lõpuks ikkagi koormis Euroopa Liidu maksumaksjatele, kuna Venemaa on vastutasuks lubanud hakata omastama Venemaal asuvaid Euroopa Liidu ettevõtete ja liiduvabariikide varasid, mida on Euroopas külmutatud Venemaa varadest kordades enam.
Neljandaks näeb Donald Trumpi Ukraina rahuplaan ette – vähemalt selline mõte seal oli –, et Venemaa Euroclearis külmutatud varad investeeritakse Ukraina ülesehitamisse ja saadava kasumi jagavad omavahel ära Ameerika Ühendriigid ning Venemaa.
Viiendaks osutab rahvusvaheline õigus, et kui Leyen teeb oma mõtte teoks ja Venemaa külmutatud varade arvelt võetakse laenu, siis peab selle kahju Venemaale tõenäoliselt kinni maksma Belgia, kus asub Eurocleari kontor. Ükski suurem liiduvabariik pole valmis Belgiaga antud küsimuses solidaarne olema.
Kuuendaks käitub Euroopa Liit nagu purjus madrus, kes jagab mööda maailma laiali sadu miljardeid eurosid nii terroristlikele kui niisama korrupeerunud režiimidele, millisele prassimisele ei paista lõppu tulevat.
Üks Euroopa anonüümseks jääda soovinud ametnik selgitas Policole, et komisjon peab Venemaa varadele ruttu käpa peale panema, "muidu teevad seda teised".