"Merilõvitsemine" on vaimse ahistamise laadis väitlemise laad, mille eesmärgiks on mõttetute ja asjasse rohkem või vähem puutuvate küsimustega vastane välja kurnata.
Alljärgnevalt on "merilõvitsemine" lahti kirjutanud Merriam-Websteri sõnaraamatu selgituse alusel.
Ilmavõrguläbikäimises on esile kerkinud oskussõna "merilõvitsemine" (sealioning), mis kirjeldab ebasiirast väitlemise elik mõne teema kommenteerimise laadi, kus näiliselt tõsimeeli üritatakse mõnes arutelus ausa ja hea tahtega inimese moodi kaasa lüüa. Tavaliselt tähendab see vastaspoolelt ohjeldamatult igasuguste küsimuste küsimist. Need küsimused on esitatud viisil, nagu küsija sooviks päriselt kõne all oleva teemaga suhestuda ja selle kohta rohkem teada saada, kuid mille eesmärgiks on vastaspoole hea tahte hävitamine ning vaevamine. Lõppeesmärgiks on ajada vastaspool endast välja ja nii näidata teda ebausaldusväärse ning nürimeelsena.
Jessica Lindsay kirjutas Metro UK-s 2018. aastal merilõvitsemise kohta:
"Kui kedagi on päris elus elik ilmavõrgus merilõvitatud, siis selline inimene tajub, et antud vaidlus pöörleb ühe koha peal ringiratast. Inimene tõstatab teema ja esitab oma väited. Selle peale tormab merilõvi talle peale ja nõuab väite tõestamist. Väite esitaja eskpertiisi ja teadmiseid ei arvestata. Jääb mulje, et merilõvi veenmine on inimese töö."
Amy Johnson kirjutab Harvardi Ülikooli 2017. aastal üllitatud esseedekogus "Kahjuliku ilmavõrgukõne väljavaated":
"Isegi kui merilõvitsemisest saadakse aru, on sellisele käitumisele tõhusalt vastamine keeruline. Vastamiseks pole häid lahendusi seni välja mõeldud – kõige parem nõuanne paistab olevat "ära toida trolle"."
Anita Sarkeesian kirjutas 2015. aastal naisteajakirjas Marie Claire:
"Merilõvitsemine on olukord, kus kutsumata inimene sekkub vestlusesse ja pritsib osalejad üle soovimatute ning ebaausate küsimustega. Merilõvi nõuab vähem või rohkem viisakalt tõendeid isegi kõige maisemate ja iseenesestmõistetavate väidete kohta ning tahab, et vastaja tõestaks oma arvamust senimaani kui tema on rahul. Seda ei juhtu mitte kunagi, sest küsimused on esitatud halvas usus. Merilõvi käitub "hea politseinikuna" ülekuulamisel, mis puudutab kuritegu, mida pole mitte kunagi toime pandud."
Kust on pärit väljend "merilõvitsema"?
Oskussõna alged ulatuvad internetikoomiksisse, mille autoriks on David Malki ja mis kannab nime "Wondermark" (Imemärk). 2014. aastal ilmus koomiksiriba, mis kannab pealkirja "Kohutav merilõvi". Naissoost koomiksitegelane seletab, et talle mitte üldse ei meeldi merilõvid, mille peale ilmub välja merilõvi ja hakkab tegelast halastamatult jälitama. Seda kuni sinnamaani, et läheb temakesele ja temakese kaaslasele magamistuppa järele ja nõudes, et tegelane tõestaks, miks ta nii arvab.
Koomiksi merilõvist tundsid paljud inimesed ära päris elu olukorrad, millel polnud veel väljakujunenud nime.
ma tahan pidada mõistlikku arutelu."