Korporatistliku maailmakorra isandad ja selle ühisparteilased vaatavad õudusega otsa hävingule, mida kujutavad endast Donald Trumpi Ameerika Ühendriigid. Süvariigi korporatistlik meedia üritab midagi veel päris inimeste käest ära päästa.
Economist ähvardab 27. veebruari üllitises: "Alanud on maffia moodi võitlus üleilmse võimu pärast, mida peetakse reeglite järgi, mis ei sobi Ameerika Ühendriikidele. Teised riigid valmistuvad seadusetuse ajastuks."
Väljaande, mis kunagi oli päris mõistlik majandusajakiri, kaaneloo pealkiri kõlab: "Donald Trump on alustanud maffia moodi võitlust üleilmse võimu pärast". Artikli ees hoiatatakse, et tegemist on "1945. aasta järgse maailmakorra lõpuga".
Anonüümse arvamusloo, mis üritab olla asjade seisu kirjeldus, lühikokkuvõte kõlab:
Donald Trumpi lähenemine maailma juhirollile meenutab maffiapealiku taktikat, mida iseloomustab väljapressimine, ustavusvannete nõudmine ja järjepidev suurema võimu tagaajamine. Ta ei hooli traditsioonilistest diplomaatilistest normidest ja kasutab Ameerika Ühendriikide majanduslikku ning sõjalist võimsust nii liitlaste kui vaenlaste mõjutamiseks. Tema käitumine ohustab rahvusvahelist stabiilsust ja ta eelistab kontrolli koostööle. Ta ei arva mitte midagi multilateraalsetest raamistikest (rahvusvahelistest organisatsioonidest ja kokkulepetest) ning tema maailmavaateks on tehingupõhine nullsummamäng.
Economistile ei jää alla loodetavasti viimaseid hingetõmbeid tegeva korporatistliku süvariigi propagandaväljaanne Politico, mis lubab, et "Trump tahab EL-i ära hävitada ja selle oma näo järele taas üles ehitada". Alapealkirjas rõõmustatakse lugejaid väitega, et "Trump ei aja asju Euroopa Liiduga, Euroopa Liidul pole võimalik Trumpiga asju ajada".
Politico, millel vähemalt käesoleva aasta 20. jaanuarini oli hea läbisaamine CIA-ga, Brüsseli korrespodentide Nicholas Vincouri ja Camille Gijsi vaimusünnitises leitakse:
Brüsseli eurokraadid on mures. Trump soovib tühistada Euroopa Liidu ühtsuse ja selle mõju. Trump ei arva midagi multilateraalsetest institutsioonidest (rahvusvahelistest organisatsioonidest ja kokkulepetest) ning eelistab kahepoolsed kokkuleppeid ning tõenäoliselt kasutab jaga-ja-valitse viisil ära liiduvabariikide vahelised vastuolud. Arvatakse, et Trump soovib NATO-t nõrgestada ja talle heidetakse ette, et aitab Euroopas "äärmusparempoolseid" poliitilisi jõude ning tema valitsuse tsensuurivaenulikkust. "Jõhkra uue reaalsuse" näitena tuuakse välja, kuidas riigisekretär Marco Rubio jättis ukse taha Euroopa Liidu kõrge esindaja Kaja Kallase.
Sarnaseid arvamusvaldusi, kuidas Trump "tahab kõik ära rikkuda", leiab korporatistlikust meediast küll ja veel. Paraku on Economisti ja Politico kurtmine natuke arusaamatu, sest kaitstakse süsteemi, mis on triigib normaalsete inimeste laste ajusid soopropagandaga ning on selle peale valmis viimaste suguorganid maha lõikama. Inimvihkajalikku, kõike head ja ílusat hävitavat suure asendamise süsteemi.
Samamoodi ootab iga täie mõistuse juures olev inimene päeva, millal lõpeb üha totalitaristlikumaks, rõhuvamaks ja ogaramaks muutuv senine Euroopa Liit. Euroopa Liidul iseenesest pole midagi viga – äärmiselt õhukese kaubandussuhteid reguleeriva kokkuleppe-ühendusena. Hetkel onkiloonid tegelevad impeeriumi ehitamisega.
Kõik eelnevad mõtted kehtivad samuti Eesti korporatistliku meedia kohta, milles tuntakse Trumpi pärast muret.