Euroopa Komisjoni juht Ursula von der Leyen soovib kaitsta Euroopa Liidu "demokraatiat ja väärtuseid" inimestesse roimstopi süstimisega, mida pole võimalik saavutada muul moel kui totaalse ajupesu toel, kirjutab Karol Kallas.
Ameerika Ühendriikide tuntud ühiskonnategelane Frederick Douglass osutas 1860. aastal peetud sõnavabaduse teemalises kõnes: "Kui inimestel pole õigust väljendada omi mõtteid ja arvamusi, siis kaob koos sellega vabadus. Kõikidest vabadustest kardavad türannid sõnavabadust kõige rohkem. See on esimene vabadus, mille nad hävitavad."
Uusliberaalse korporatistliku maailmakorra keskmes on demokraatia alustalasid õõnestav tsensuuritööstuskompleks. Tsensuuritööstuskompleks täidab orwelliaanliku tõeministeeriumi ülesandeid. See koosneb igasugustest inim- ja muude õiguste vabaühendustest, mõttekodadest, ülikoolidest, meediaorganisatsioonidest ja nende "tõigakontrollidest", valitsus- ja julgeolekuasutustest ja kümnetest muud liiki institutsioonidest, mis näevad teabevabaduses ohtu. Tsensuuritööstuskompleksi rahastavad nii maksumaksjad, ettevõtted kui heategijad (Bill Gates, Reid Hoffman, Michael Bloomberg, George Soros jne). Vaenuliku teabe vastu kaitsepookimise idee on iidne ja mingil moel rakendatakse seda kõigis religioonides. Tänapäeva "kaitsepookimise teooria" jõudis teaduskirjandusse 1961. aastal. Tsensuuritööstuskompleks hakkas "ennetavast väärteabe paljastamisest" (prebunking) rääkima kuskil 2020. aasta paiku. Kaitsepookimise teooria elik ennetav väärteabe paljastamine tähendab üpris üks-ühele George Orwelli raamatus "1984" kirjeldatud "roimstoppi". Roimstop on "väärteabe vastu vaktsineerimise" tulemusel saavutatud režiimile kuuleka inimese meelsuskontrolli esimene aste:
Roimstop tähendab võimet otsekui vaistlikult peatuda iga ohtliku mõiste künnisel. See sisaldab ka oskust jätta tähele panemata analoogiaid, lasta kõrvust mööda loogikavigu ja mõista valesti kõige lihtsamaid argumente, kui need on ingsotsile vaenulikud, ja tunda igavust või vastumeelsust, niipea kui mõni mõttekäik võiks viia ketserlikku suunda. Roimstopp on lühidalt öeldes kaitsev lollus.
"Partei liikmel ei tohi olla isiklikke tundeid ega meeleolulangusi. Temalt oodatakse, et ta oleks pidevas välisvaenlaste ja riigireeturite vihkamises, võidujoovastuses ning enesealanduses Partei vägevuse ja tarkuse ees. Tema armetust ja viletsast elust tingitud rahulolematus juhitakse sihikindlalt kõrvale ja hajutatakse niisuguste võtetega nagu kaks vihkamise minutit, ja mõtlemine, mis võiks viia skeptilise või mässulise hoiakuni, on juba ette tapetud. Selle distsipliini kõige esimest ja kõige lihtsamat astet, mida saab õpetada isegi väikestele lastele, nimetatakse uuskeeles roimstopp. Roimstopp tähendab võimet otsekui vaistlikult peatuda iga ohtliku mõiste künnisel. See sisaldab ka oskust jätta tähele panemata analoogiaid, lasta kõrvust mööda loogikavigu ja mõista valesti kõige lihtsamaid argumente, kui need on ingsotsile vaenulikud, ja tunda igavust või vastumeelsust, niipea kui mõni mõttekäik võiks viia ketserlikku suunda. Roimstopp on lühidalt öeldes kaitsev lollus. Aga ainuüksi lollusest ei piisa. Vastupidi, tõeline õigeusklikkus eeldab niisama täiuslikku kontrolli oma vaimsete protsesside üle, nagu on akrobaadil oma keha üle. Okeaania ühiskond püsib lõppkokkuvõttes usul, et Suur Vend on kõikvõimas ja et Partei on eksimatu. Aga kuna Suur Vend ei ole tegelikult kõikvõimas ja Partei ei ole eksimatu, siis nõuab see väsimatult ja lakkamatut paindlikkust faktide tõlgendamisel. Võtmesõnaks on siinkohal mustvalge. Nagu uuskeele sõnadel enamasti, on ka sellel sõnal kaks vastandlikku tähendust. Oponendi kohta tarvitatuna tähendab see häbitut kommet musta valgeks kuulutada, ignoreerides ilmselgeid fakte. Parteilase kohta tarvitatuna tähendab see lojaalset valmisolekut musta valgeks tunnistada, kui parteidistsipliin seda nõuab. Aga see tähendab ka võimet uskuda, et must on valge, ja enamgi veel, teada, et must on valge, ning unustada, et kunagi on vastupidist usutud. See nõuab pidevat mineviku ümbertegemist, mida võimaldab mõtlemissüsteem, mis hõlmab tegelikult kõik ülejäänud ja mida tuntakse uuskeeles kaksisoima nime all."
Mõeldagu osutatud Orwelli teksti kõrvale, kuidas ja mida räägivad ühispartei, korporatistlik meedia ja Urr teab milliste rikkurite ning süvariigi julgeolekuasutuste poolt rahastatud "vabakund" kvaliteetkonservatiividest, Ukraina sõjast, Donald Trumpist, massisisserändest vms. Trump on uus Emmanuel Goldstein ja lääne progressistlik meedia on täis pikitud vihkamise minuteid, mille üheks markantsemaks näiteks võib pidada CNN-i Trumpi–marutõbiste naiste saadet The View.
Inimeste roimstopi saavutamiseks on vaja saavutada "reaalsuskontroll" ehk "kaksisoim". Tsensuuritööstuskompleksi kõnepruugis peab väärteabe ennetavale paljastamisele (pre-bunking; kaitsepookimisele) eelnema tõigakontroll (de-bunking). Faktikontroll on ideoloogilistel eesmärkidel ajaloo ümber kirjutamise ja reaalsustaju nüristamise vahend:
Kirjalike allikate vastavusse viimine momendil kehtiva õigeusklikkusega on puhtmehhaaniline toiming.
"Mineviku muutuvus on üks ingsotsi põhitõekspidamisi. Minevikusündmusi, nagu väidetakse, pole objektiivselt olemas, nad elavad vaid kirjalikes allikates ja inimeste mälus. Minevik on see, mille suhtes allikad ja mälu on ühel nõul. Ja kuna Parteil on täielik kontroll kõigi allikate üle ja niisama täielik kontroll oma liikmete teadvuse üle, siis järeldub sellest, et minevik on see, milleks Partei teda suvatseb teha. Ja sellest järeldub ka, et kuigi minevikku saab muuta, ei ole seda iial ühelgi konkreetsel juhul muudetud. Sest kui ta on uuesti loodud sel kujul, nagu momendil on vaja, siis see uus versioon ongi minevik, ja mingit teist minevikku pole iial saanud olla. See kehtib ka siis, kui ühte ja sama sündmust tuleb aasta jooksul mitu korda tundmatuseni muuta, mida juhtub küllalt tihti. Partei valduses on kogu aeg absoluutne tõde, ja selge on, et see, mis on absoluutne, ei saa kunagi olla olnud erinev sellest, mis ta on praegu. Nagu näha, sõltub kontroll mineviku üle eelkõige mälu treenitusest [ajupesust]. Kirjalike allikate vastavusse viimine momendil kehtiva õigeusklikkusega on puhtmehhaaniline toiming. Aga vaja on ka mäletada, et sündmused toimusid soovitud viisil. Ja kui on vaja mälu ümber seada või kirjalikke allikaid võltsida, siis on vaja ka unustada, et nii on tehtud. Seda trikki aga saab õppida nagu iga teistki ajude gümnastikat. Ja seda on õppinud enamik Partei liikmeid, ja kindlasti kõik need, kes on niisama intelligentsed kui õigeusklikud. Vanakeeles nimetatakse seda üpris avameelselt „reaalusekontrolliks". Uuskeeles nimetatakse seda kaksisoimaks, kuigi kaksisoim sisaldab ka veel palju muud.
Kaksisoim on ingsotsi tuum, sest Partei põhitegevuseks on kasutada teaduslikku pettust, säilitades samal ajal täielikku aususega kaasneva eesmärgikindluse.
Kaksisoim tähendab võimet hoida oma teadvuses korraga kaht vastandlikku tõekspidamist ja need mõlemad omaks võtta. Tark Partei liige teab, mis suunas tal tuleb oma mälu muuta; ta teab järelikult ka, et ta teeb reaalsusega trikke; aga kaksisoima abil ta veenab ennast, et reaalsus ei kannata selle all. See protsess peab olema teadlik, muidu ta ei toimu küllalt täpselt, aga ta peab olema ka ebateadlik, muidu ta toob kaasa võltsuse- ja selle tõttu süütunde. Kaksisoim on ingsotsi tuum, sest Partei põhitegevuseks on kasutada teaduslikku pettust, säilitades samal ajal täielikku aususega kaasneva eesmärgikindluse. Sihilikud valed, millesse ise täielikult usutakse, kõigi ebamugavaks muutunud faktide unustamine, ja siis, kui neid jälle tarvis läheb, meeldetuletamine just nii kauaks kui vaja, objektiivse reaalsuse olemasolu eitamine ja selle eitatud reaalsuse arvessevõtmine, — seda kõike on tingimata vaja. Isegi selle sõna kaksisoim kasutamisel tuleb rakendada kaksisoima. Sest seda sõna kasutades võetakse omaks, et moonutatakse reaalsust; uue kaksisoima abil kustutatakse see teadmine: ja nii lõpmatuseni, ikka vale ühe sammu võrra tõest eespool. Lõppkokkuvõttes on Partei just tänu kaksisoimale olnud võimeline — ja võib, nagu me teame, veel tuhandeid aastaid võimeline olla — peatama ajaloo käiku."
Ehk teisiti sõnastades on kaksisoima eesmärgiks ideoloogiliselt tagasisidestatud (süsteemi väljundeid kasutatakse süsteemi sisenditena), režiimi poolt üdini kontrollitava, ühiskonna loomine.
Orwell kirjeldab lisaks, mida kaksisoim ehk "väärteabe ennetav ümberlükkamine" inimestega teeb ja kuidas näeb välja roimstopitud isik:
Teatavas mõttes pääses Partei maailmavaade kõige paremini mõjule just niisuguste inimeste juures, kes ei olnud võimelised sellest aru saama.
"Julial polnud vähimatki tahtmist Partei doktriini arutada. Iga kord, kui Winston hakkas rääkima ingsotsi põhialustest, kaksisoimast, mineviku muutuvusest või objektiivse reaalsuse eitamisest ja hakkas kasutama uuskeele sõnu, muutus Julia tusaseks ja hajameelseks ja ütles, et teda pole kunagi niisugused asjad huvitanud. On ju teada, et see kõik on jama, milleks siis selle pärast oma pead vaevata? Ta teab, millal hurraa karjuda ja millal vilistada, ja see on kõik, mida vaja läheb. Alati, kui Winston üritas niisugustel teemadel juttu alustada, kippus Julia piinlikul kombel magama jääma. Ta oli seda sorti inimene, kes võis igal pool ja igas asendis magama jääda. Temaga rääkides sai Winston aru, kui kerge on näida õigeusklikuna, ise õigeusklikkusest midagi taipamata. Teatavas mõttes pääses Partei maailmavaade kõige paremini mõjule just niisuguste inimeste juures, kes ei olnud võimelised sellest aru saama. Selliseid inimesi võis uskuma panna kõige häbematumaid reaalsuse vägistamisi, sest nad ei taibanud iial päriselt, kui jälestamisväärne see on, mida neilt nõutakse, ja nad ei olnud küllalt huvitatud ühiskondlikest sündmustest, et märgata, mis toimub. Ja kuna nad millestki aru ei saanud, jäid nad vaimselt terveks. Nad lihtsalt neelasid kõik alla, ja see, mis nad alla neelasid, ei teinud neile kahju, sest see ei jätnud neisse mingeid jälgi, nagu viljatera käib linnu kõhust seedimata läbi."
Eeloleva mõttearenduse suhteliselt ideaalseks näiteks on Covidi aeg ja selle geeniteraapiad. Paraku jääb tänaseni suurem osa inimesi tühja pilguga põrnitsema, kui neile rääkida, et modRNA süstide eesmärgiks ei olnud tervis, vaid hoopis midagi muud ja süstimise peale võib-olla maailmas heitnud hinge 15 miljonit inimest. Või mis nägu teeb Hanah Lahe kui talle rääkida, et CO2 on elugaas?
Roimstopp on Euroopa Liidu etteotsa seatud jõugu arvates ideaalse liiduvabariigi kodaniku tunnus
Käesoleva aasta 14. mail toimus Taani pealinnas Kopenhaagenis Demokraatia Tippkohtumine, millel võttis sõna Euroopa Komisjoni president Leyen. Ülemkomissari kõne teemaks oli "Euroopa demokraatia kilp", mis "kaitseb eurooplasi välise sekkumise eest, suurendab demokraatiat ja Euroopa väärtuseid kaitstes nende ühtsust ning vastupidavust".
Leyen selgitas (videos alates ca 13:30):
"Viimaks on vaja vastupidavust. Koos tehnoloogia arenguga on vaja suurendada ühiskonna immuunsust teabe manipuleerimise vastu. Teadusuuringud näitavad, et valeteabe ennetav paljastamine (pre-bunking) on järelpaljastamisega (de-bunking; faktikontrolliga] võrreldes palju tõhusam lahendus. Valeteabe ennetav paljastamine on järelpaljastamise vastand. Lühemalt tähendab see, et ennetamist tuleb eelistada ravimisele. Manipuleeritud teabest võiks mõelda kui viirusest.
Teadusuuringud näitavad, et valeteabe ennetav paljastamine (pre-bunking) on järelpaljastamisega (de-bunking; faktikontrolliga] võrreldes palju tõhusam lahendus.
Nakkuse ravimise, ehk järelpaljastamise, asemel on palju parem lahendus vaktsineerimine, millega inimese keha kaitsepoogitakse. Ennetav valeteabe paljastamine on samasugune lähenemine. Kuna väärteabe levikust sõltub, kui paljud inimesed seda teistele edastavad, siis väga oluline on inimeste jaoks teada, milline on pahatahtliku teabe mõju ja mismoodi näevad välja selle tehnikad. Kui selliste teadmiste hulk kasvab, siis võimalus, et inimesi saab mõjutada, väheneb. See omakorda suurendab vajalikku ühiskonna vastupidavust.
Prouad ja härrad. Käes on Euroopa tõehetk väga paljudes valdkondades, olgu see siis Ukraina, kaitsevõime, konkurentsivõime või demokraatia."
Väärteabe vastu "vaktsineerimise" kui selle "ravimise" idee näol on tegemist kõige tavalisema reaalsuskontrolli ja tsensuuri suitsukattega. Sellise "Partei valduses on kogu aeg absoluutne tõde" idee päris maailmas rakendamine nõuab eraldi tõeministeeriumit – mille alged tsensuuritööstuskompleksi näol on olemas –, milles töötavad prohvetlike võimetega ja poliitika, teaduse, kultuuri, majanduse ja paljudes muudes valdkondades orienteeruvad tsensorid. Päris elus võib terrori toel midagi sellesarnast luua, kuid loodus ja inimene nii ei tööta. Tegemist ei ole "demokraatia ja väärtuste kaitsmise", vaid inimeste vaimse vägistamisega ja inimesi, kellele piinamine mõnu pakub, on ühiskonnas "parimal" juhul kuskil 20 protsenti. Ergo, väärteabe kontroll on reaalsuskontroll on roimstopp, mis suurendab ainult ühiskondlikke pingeid ning lõpeb plahvatusega. Euroopa Liidu nomenklatuuri "väärteabe" paanika osutab ainult ühispartei liberaalse maailmakorra režiimi viimastele hingetõmmetele ja ees ootavatele suurtele muutustele.
Tsensuuritööstuskompleksi keskne tugisammas Google haldab reaalsuskontrolli ja roimstopi põhjalikku juhendmaterjalide ehk "milline on pahatahtliku teabe mõju ja mismoodi näevad välja selle tehnikad" keskkonda "Google'iga ennetav väärteabe paljastamine" (Prebunking With Google).