IRL-i visioonikonverents "Isamaa 2.0". Foto: Jaanus Lensment, Postimees/Scanpix

Portaali Objektiiv peatoimetaja Veiko Vihuri käsitleb ülevaatlikus artiklis meedias vahendatud teateid, et Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) võib teatud tingimustel asuda toetama kooseluseaduse rakendusaktide vastuvõtmist, ja küsib, mis on selle tagajärjed.

Kalkulatsioon. Kooseluseaduse rakendusaktide vastuvõtmiseks ja ühes sellega kooseluseaduse täielikuks jõustamiseks on vaja riigikogus 51 poolthäält. Reformierakonnal ja Sotsiaaldemokraatlikul Erakonnal on kokku 45 kohta, kusjuures Reformierakonna saadikute hulgas on siiski neid, kellelt rakendusaktid toetust ei saa. Kui võimukoalitsiooni liige IRL annaks oma fraktsioonist puuduolevad hääled, saaks rakendusseaduse 51 poolthäälega vastu võtta.

Mis on võimaliku kokkuleppe sisu? Viimastel päevadel on meedia vahendanud kuuldusi, et seni kooseluseaduse vastu olnud IRL võib teatud tingimustel asuda kooseluseaduse rakendusakte toetama. Eesti Päevaleht kirjutab, et kui kokkuleppele jõutakse (aga sellele ollakse väga lähedal), läheb IRLi liige Juhan Parts Euroopa Kontrollikotta ja IRL tagab rakendusaktidele 51 poolthäält. Postimehe andmetel tagab Reformierakond 26 poolthäält, sotsid 15 ja IRLi esimees Margus Tsahkna peab juurde leidma kümmekond.

Postimees märgib kokkuleppe saavutamise kohta: "Kerge ei saa see olema, sest ülearu rahul ei ole ükski osapool: Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) püüab säilitada oma nägu, sotsiaaldemokraadid püüavad võidelda vähemusgruppide eest ja Reformierakond tahab, et see asi saaks ükskord tehtud. Ühes on aga kõik kolm osapoolt üksmeelel – valitsuse ja riigikogu punnseisu pannud olukord tuleb võimalikult kiiresti lahendada. Ja selle sammuga saaks lahendatud ka Juhan Partsi (IRL) saatmine Euroopa Kontrollikotta, mis on kokkuleppe üks osa."

Mida IRL tingimuseks seab? Lisaks Partsi ametikohale olevat IRL seadnud mõned olulised tingimused. Peamine on nõudmine, et põhiseadust täiendataks lausega, et abielu on mehe ja naise vahel. Lisaks nõudvat IRL, et samasoolistel paaridel poleks õigust lapsendada. Samuti tahaks IRL näha, et kooseluseadus tegeleks ainult samasooliste paaridega, kuid tõenäoliselt see nõue ei realiseeru.

Kas kuuldused "diilist" vastavad tõele? Seni pole IRLi juhid avalikult seda kinnitanud, kommentaare on jaganud teiste võimuliidu erakondade esindajad.

Näiteks Reformierakonda kuuluv fanaatiline kooseluseaduse proponent Valdo Randpere on kõnelusi IRLiga kommenteerinud järgmiselt: "Praegu on lootust riigikogu 51 poolthäälele. Selleks tuleb sõnastada ümber eelnõu mõned osad ja lõike seaduses endas. Kui see on vajalik, siis nii teeme. Oleme edasi liikunud väga konstruktiivselt ja just sellest olengi kogu protsessi vältel puudust tundnud."

Randpere on väljendanud ka nõusolekut IRL sooviga muuta põhiseadust: "Kui IRLi algatatud põhiseadusmuudatus aitab kaasa sellele, et kooseluseaduse rakendussätted vastu võetakse, siis on see konstruktiivne samm õiges suunas."

Sotside läbirääkija Andres Anvelt on kinnitanud: "Edasiminekuks on ainest. Eesmärk on saavutada kooseluseaduses positiivne lahendus, ja näen, et selleks on praegu väga tugev võimalus."

Kuidas kavatseb IRL oma sammu valijatele põhjendada? Et kooseluseaduse läbisurujatega kokkuleppele minemisest tulenevat negatiivset mõju vähendada, peab IRL end avalikkusele eksponeerima abielu ja pereväärtuste eestvõitlejana. Sellega on juba alustatud ja see on ka mõistetav, sest kooseluseaduse rakendusaktide toetama asumist peetakse paljude IRLi valijate ning parempoolsete ja konservatiivsete inimeste seas kahtlemata andestamatuks reetmiseks.

Ilmselt loodetakse, et isegi kui osa valijatest peaks IRLis pettuma, suudetakse järgmiste riigikogu valimisteni jäänud kolme aasta jooksul end abielu ja pereväärtuste ning "avatud rahvusluse" eestvõitlejana tõestada – ja IRL saaks ka väita, et erinevalt EKREst või SAPTKst on neil õigusloome alal (põhiseaduse muutmise näol) reaalseid tulemusi ette näidata. Pealegi pole tähtis, milline on erakonna reiting pärast valimisi, vaid pigem see, kas vahetult enne valimisi ollakse jälle vormis.

Mis on tegelikult kaalul? Kui IRLi juhtkond peaks tõesti taolisele kokkuleppele minema, vahetatakse siinkirjutaja arvates põhimõtted ja aated poliitiliseks peenrahaks. Jah, poliitik Juhan Parts saab oma ametiposti Euroopas ja kooseluseaduse lõpliku jõustamisega kaob üks pingeid tekitanud küsimus koalitsioonierakondade vahelt, kuid Eesti õigus- ja kultuuriruum on jäädavalt muudetud (juhul kui ei muutu võim, mis kõik sedalaadi asjad ümber vaatab).

Kui peakski õnnestuma muuta põhiseadust (aga kas see on garanteeritud?) ja määratleda abielu mehe ja naise vahelise liiduna – samm, mis parempoolseid ja konservatiivseid valijaid kindlasti rõõmustaks –, võib sellest siiski kujuneda Pyrrhose võit. Mis on selle sätte mõte, kui nn kooselupaaridel, sh samasoolistel paaridel on peaaegu või isegi täpselt samad õigused kui abielurahval? End konservatiivseks pidav erakond peaks mõistma, et võitlus ei käi mingite juriidiliste nüansside, vaid kultuuriliste alusväärtuste ja ideaalide pärast.

Mida teha? Kui ülal käsitletud kokkulepe peaks lõplikult sõlmitama ning muutub reaalseks oht, et kooseluseaduse läbisurumine viiaksegi lähinädalatel lõpule, tekib IRLi liikmetel ja valijatel, aga samuti teistel kooseluseaduse vastastel võimalus ja isegi kohustus nimetatud erakonna juhtidele ja riigikogu fraktsiooni liikmetele survet avaldada. Kuna järgmisel nädalal riigikogus istungeid ei toimu, jääb selleks ilmselt nädala-paari jagu aega.

Lõpetuseks märgin, et arvatavasti toovad lähipäevad kõnealuse küsimuse kohta uut informatsiooni ning selgemaks saavad ka mitmed siinses kirjutises esitatud väited või spekulatsioonid. Igal juhul paistab, et asi on väga tõsine.