Arusaamad valimiseelsete poliitdebattide pidamisest koolides lähevad lahku. Haridusminister Mailis Reps soovitas tungivalt hoida koolid poliitikast puhtad. Samas on gümnaasiume, kes näevad debattides võimalust tõsta noorte kidurat valimisaktiivsust.
"Avalikul debatil olen käinud Prantsuse Lütseumis. Siiani rohkem koolides toimunud debattidel käinud pole. Olen põhimõtteliselt teised kutsed ära öelnud," sõnas Reps, kes juhindus oma otsustes koolide, õiguskantsleri ja haridusministeeriumi kokkuleppest.
Prantsuse Lütseumi direktor Peter Pedaki sõnul oli õpilastel debatist ainult võita. Sest võimaluse oma maailmavaate tutvustamiseks said kõik erakonnad. "Üksikute erakondade poliitpropagandat taunime, nii valimiste eel kui muul ajal," sõnas Pedak.
28. jaanuaril toimunud Riigikogu kandidaatide väitlusel osalesid nende erakondade esindajad, kes viimaste küsitluste põhjal ületaksid valimiskünnise: 1) Keskerakond – Mailis Reps; 2) Reformierakond – Urmas Paet; 3) EKRE – Mart Helme; 4) Sotsiaaldemokraatlik Erakond – Marina Kaljurand; 5) Isamaa – Mart Nutt; 6) Eesti 200 – Kristina Kallas.
Vaata ja imesta: EKRE noorte kolmas eelistus
Ka EKRE esimees Mart Helme meenutas Prantsuse Lütseumi debatti hea sõnaga.
"Kui saalist lahkuti, piirasid noored mind klassikomplektide kaupa sisse ja tahtsid rääkida. Seegi on omamoodi kõnekas," meenutas Helme, viidates seejuures viimasele statistikale, mille põhjal on EKRE noorte arvestuses Reformi- ja Keskerakonna järel populaarsuselt kolmas erakond.
Helme nimetas telefonikommentaaris Objektiivile fakte kõnekaks vastuväiteks stereotüüpsele arusaamale, nagu lööks noorte süda vaid sotsidele ja EKRE on vanainimeste erakond.
"Tõega on siin vähe pistmist. Nagu ka muul laimul, et me tahtvat Eesti kohtute üle poliitkontrolli kehtestada või et vihkame naisi. Sellise kuvandi loomine on ilmselgelt kallutatud," leidis ta.
Helme lisas, et üldjuhul koolide direktorid siiski ei soovi poliitilisi debatte koolimajades korraldada. „Pigem pääsevad löögile sotsid, kel on juhtkondades tutvused ees," märkis ta, mainides siiski 18. veebruaril toimuvat valimisdebatti Pärnu Sütevaka Gümnaasiumis.
Helme pakkus, et ehk Vabariigi aastapäev toob koolimajadesse rohkem esinejaid. Ühtlasi lootis ta noorte aktiivsele osavõtule tõrvikurongkäigust.
"Noored on suurel määral patriootilise hoiakuga ja mures meie keele ja demograafia pärast. Pealegi on noor inimene tundlik ja eluraskustes mitte veel tuimaks muutunud. Meie retoorikas on palju, mis neid kõnetab," sõnas ta.
Objektiiv palus teemat kommenteerida ja Isamaal ja Vabaerakonnal, kuid vastuseid ei laekunud.
Gümnaasiumide vastakad vaated
Üks koolidest, kes hoolega poliitilist hügieeni jälgib, on Kadrioru Saksa Gümnaasium. Gümnaasiumi õppetooli juht Mihkel Kõrbe sõnul on kool poliitiliselt neutraalne asutus, kus ei ole kohta poliitilisele agitatsioonile.
Aktiivsete kodanike kujundamine ainetundides, näiteks ühiskonnaõpetuses, kus ei kallutata õpilaste hoiakuid. Antakse vaid ülevaade erinevatest poliitilistest ideoloogiates ja nende esinemisest Eestis, tutvustatakse valimiste ülesandeid ja protsessi ning arendatakse läbi õpilasesinduse valimise koolidemokraatiat.
„Eesti suguses väikeriigis ei saa vältida, et muul ajal, kui valimiste aastal kooliüritustele kutsutud esinejad, ei oleks erakondliku kuuluvusega. Kooli vilistlaskonna seas on juhtivaid poliitikuid nii Riigikogu liikmete, valitsuse ministrite kui kohaliku omavalitsuse esindajate näol. Oleme valimiste eel välistanud esinemised, mis võiksid olla poliitilised," lisas Kõrbe.
Tartu Jaan Poska Gümnaasiumi direktor Helmer Jõgi suhtus poliitdebattide ideesse, vastupidi, soosivalt. Kuigi märtsikuiste valimiste eel pole Poska Gümnaasiumis neid veel toimunud, arendaks see direktori sõnul noorte kidurat valimisaktiivsust.
"Poliitikahuvi on noortel olemas, kuid valimisaktiivsus on mingil põhjusel vähene. Arutelusid ei ole põhjust tõrjuda, sest noored on piisavalt arukad, et ära tunda poliitilist populismi ja keerutamist," leidis ta.
Pealegi tuleb valimiseelistused tuleb teha võimalikult iseseisvalt. Selleks peavad gümnaasiuminoored tundma erinevate erakondade maailmavaadet ja nende valimislubadusi. Mõistagi on oluline, et debattidel antaks sõna kõikide erakondade esindajatele.
"Demokraatlikus ühiskonnas ei tohiks olla tsensuuri. Sellest põhimõttest oleme lähtunud varasemate debattide korral," lisas Jõgi.
Kõik koolid olid seejuures tutvunud ja viitasid Haridus- ja Teadusministeeriumi, Eesti Noorteühenduste Liidu ja Õiguskantsleri koostöös valminud üleskutsele, millele Mailis Repski artikli alguses.