Tarmo Kask soovitab valmistuda tõsisemaks kriisiks ja mõelda sellele, mida teha siis, kui harjumuspärane elukorraldus kokku variseb.
Kas oled mõelnud oma alanevatele lähedastele, kelle eest oled võtnud moraalse kohustuse kaitsta ja vastutada, olla majakaks neile nende eluteel ja kes oma elukogenematusest ja ebapiisavatest ajalooteadmistest tingituna ei suuda veel tulevikku piisavalt täpselt visualiseerida. Kuna Eesti on olnud vaba riik juba terve põlvkonna (25 aastat) ja sõdadest puutumata ligi kolm põlvkonda, mis on üsna erandlik nähtus, kui meie minevikku kiigata, siis on üsna loomuliku tagajärjena suuremas osas tänapäeva ühiskonnast välja arenemata ohutunnetus selle kõige laiemas tähenduses. Keskendume ainult detailidele (liiklus-, elektri-, tuleohutus jne), märkamata sealjuures suuremat pilti. Pilti, mis sugugi enam nii roosiline ei tundu, kui mõni aeg tagasi.
Kas oma igapäevases elurütmis oled Sa üldse mõelnud, mida teha siis, kui halvimad stsenaariumid võiksid aset leida? Enamik meist istub oma mugavas linnakorteris ja ei suuda ette kujutadagi, mis saab kui ühtäkki lakkab kogu siiani harjumuspärane elukeskkond ja sellest jäävad väga lühikese aja jooksul alles vaid riismed. Kujuta ette, et Ida-Virumaa elektrijaamades viiakse läbi diversioon ühe osana suurema plaani teostamise nimel eesmärgiga halvata vastupanuvõime ning tekitada paanika ja kaos tsiviilelanikkonna seas. Meie kallis idanaaber saab mereblokaadiga ja Suwalki koridori hõivamisega, mida mõlemat saab juhtida Kaliningradi oblastist, kogu Baltikumi panna väga kiirelt kotti ning sõlmida kotisuu kinni, jättes vähemalt Eesti elektrijaamade hõivamise teel pea täielikku pimedusse.
Jääb arusaamatuks, miks räägib hiljutine kulissidetagune presidendikandidaat ja Kaitseuuringute Keskuse juhataja härra Jüri Luik tuumasõjast, kui siinset regiooni on võimalik lahti ühendada palju lihtsamal teel, tekitades taaskord vana hea puhvertsooni, kus on hea suure vastasega madinat pidada. Õpikunäide, kuidas seda teha, on roheliste mehikeste näol juba praktikas ellu viidud.
Soovitan siinkohal suuremast paanikast hoiduda. Tuumasõda ei saa mina, sina ega ilmselt ka härra Luik ära hoida, kuid iseenda ja oma lähedaste heaolu ja tervise nimel saad sa nii mõndagi teha. Esiteks lõpeta regulaarse doosi saamine "Näosaate" tüüpi meelelahutussaadetest ja hakka ise looma oma fantaasiamaailma ja sellele järgnevat reaalsust. Usu mind, see on palju huvitavam, kui elada igapäevaselt kaasa teiste mõtetele, tegudele ja tunnetele. Seejärel alusta oma perekonna kriisiplaani koostamisega. Igaühel võib see olla erinev vastavalt vajadustele, teadmistele ja võimalustele, kuid kõigil on võimalik midagi teha. Riigile lootma jäämine on sulaselge enesetapp. Pane kirja, mille jätkumine tundub sulle eluks vajalik. Kas elekter, vesi ja küte on vajalikud? Kas toit ja ravimid on vajalikud? Nüüd kujuta ette, mis saaks mastaapse regionaalse kriisi korral?
Kui elektrit enam ei ole, põhjused võivad olla erinevad, siis tihti pole selle tagajärjel tiheasustusaladel asuvatel mitmepereelamutel ka vett. Kuna kaasaegsed katlamajad vajavad üldjuhul enda toimimisel samuti elektrit või peab kütet regulaarselt juurde hankima, aga varustusliinid on katkenud, siis võib ka lihtsalt toorme puuduse tõttu lõppeda kütmine. Samuti võib olla otsakorral bensiin ja diisel, millega saaks kütet juurde tuua. Seega lõpeb Sinu jaoks elementaarne elukeskkond väga kiiresti. Pole enam arvutit, telekat ega ka "Näosaadet". Kuna inimene on ebameeldivate ootamatuste tõttu üldjuhul meelestatud negatiivselt, siis on järgnevad marodööritsemised ja massirahutused vältimatud. Need iseeneslikud meeleolude plahvatused ja ellujäämisinstinktist vallandunud paanika ja kaos tingib massipsühhoosi, kus võideldakse meeleheitlikult ja surmapõlgavalt viimse toiduvaru nimel, sest blokaadis olles on võimatu ette aimata, millal Euroopa lutipudel saabub. Eesti ju teadupärast on toidutootmises täielik importriik ning omab väga väikeseid varusid oma elanikkonna elus hoidmiseks.
Meenutagem kasvõi omaaegset võitlust OnOff-i elektroonikapoe avamisel, kus müüdi allahindlusega kaupa, mis päädis lõpuks metsiku rüselemisega ja kaklusega, ning võita oli tookord vaid odavam teler…
Täiesti võimalik on ka see, et kriis võib alata esimesena hoopis Euroopa Liidust endast. Näiteks pean vägagi tõenäoliseks, et ISIS-e noorsõdurid, kes on pagulaste maskide alla varjununa kohalike oludega nüüdseks kohandunud ja infiltreerunud mõnda Lääne-Euroopa tuumajaama, vallandades seal koordineeritud tegevuskava kohaselt üheaegselt mõne suurema mastaabiga terroriakti, mis lööb Lääne tsivilisatsioonil vähemalt mõneks ajaks jalad alt ära. Ilmselgelt ei hakka Lääne-Euroopa toitma siis kaugeid Kirde-Euroopa äärealade aborigeene, vaid mõeldakse, kuidas ise paremini tekkinud probleemidest välja tulla. Euroopa topeltstandardite ja võltsmoraali parimaks näiteks ja minu väidete tõestuseks on siiani kehtivad ebaõiglased ja väga ebaühtlase suurusega põllumajandustoetused, mis on tekitanud ebaterve konkurentsi, kus imiteeritakse põllumajandustegevust ja suretatakse süstemaatiliselt väiketootjaid.
Võttes eeskuju mitmetest Euroopa riikidest, soovitas hiljaaegu ka Eesti valitsus lõpuks varuda tsiviilelanikel toitu ja vett, loomulikult selgitamata täpsemalt põhjuseid, koguseid jne. Ilmselgelt on aga isegi paari nädala toidu- ja vee varu liiga väike, et võimalikku kriisiaega üle elada. On päevselge, et kui peaks minema suuremat sorti jamaks, siis on enamus Eesti elanikke määratud väljasuremisele või põgenema maailma laiali pillutatuna. Esimesed kaks maailmasõda elasime üle, kõik eelnevad ajad samuti, aga seekord võib minna keerulisemalt. Mitte tuumasõda ei pea me kartma, vaid lihtne varude puudumine ning liigne urbaniseerumine koos pehmete väärtuste jõulise pealetungiga on tinginud olukorra, kus plaan B ongi ainult välismaale evakueerimine. Globalism oleks rahul.
Minu arvates peaks oma kodumaa hülgamine olema viimane võimalus ehk siis plaan C. Rahvusena peame me enese säilimise huvides vastu hakkama ja vastu hakkamise eeltingimuseks on toimiva taristu olemasolu. Vaenlasel on lihtne hävitada ühte linna, ühte toidu keskladu ja mõnda suuremat strateegilist keskust, mis varustab kogu kaitsevõimelist elanikkonda eluks vajalikuga. Palju raskem on võidelda põlisrahva vastu, kes hajusalt asudes üle kogu maa tunneb end oma kodus kindlalt, olles varustatud nii toidu kui ka muu vajaliku kraamiga, tunneb paremini kohalikke olusid ning lisaks on piisavalt hästi ettevalmistunud läbimõeldud kaitse- ja kriisikava järgides.
Seega soovitan kõigile, kes tõsiselt soovivad tegeleda sisulise valmistumisega ehk plaan B-ga, hakata oma elu ümber reorganiseerima.
Esiteks soetage omale üks vana hea talukoht, kus on kasvõi üksainus vana hütt, mida eluks korrastama saab hakata. Täiesti võimalik on see leida ka mõne tuhande euro eest, jätkem see "naabrist parem" soov ja investeerigem järgmine kord, kui laenu võtame, uhke neljarattalise asemel hoopis oma maasse, kuhu rajada oma põliskodu või kasvõi suvila. Tähtsad asjad ellujäämiseks on sügav kaev ning sealt puhta joogivee varumise võimalus suletavasse veemahutisse. Näiteks kasutatud kantmeetrine (1000 liitrit) kraaniga ja õhukindel mahuti maksab kõigest mõnikümmend eurot. Hea oleks omada ka maa-alust keldrit, kuhu saab suvel kasvatatud mahedaid juurvilju varuda. Kui kriisi ei tule, siis on ju ikka hea võtta. Võib-olla isegi linnas elav naabrinaine ostaks. Kahjumi võimalus seega puudub. Jätke see tühi väntamine jõusaalis või rannas promeneerimine, need ei toida ega täida, ainult peale maksmine. Kui toit ja vesi on olemas, siis mõelge ka, kuidas sooja saada ehk siis mõni ruum küttepuid varuda ei teeks samuti paha. Õhksoojuspumbad ja muud moodsad kaugjuhitavad asjad ei pruugi tõsisema häda korral enam toimida. Eesti Energialt faaside juurde ostmise asemel investeerige päikesepaneelidesse ja akupanka, tuleb juba praegu soodsam. Kindlasti võiks ka ravimikapi varud üle vaadata ja mõelda sellele, kuidas oma vara teiste eest kaitsta. Käige läbi naabritega, ärksamatega looge naabrivalve, sellest võib välja kasvada midagi enamatki. Öelge lihtsalt tere oma kinnistu naabritele ja nende naabritele ja vaadake, mis edasi saama hakkab. Tihenenud kogukondlikust läbikäimisest välja arenenud kollektiivne kaitsevõime on kindlasti etem kui üksi puu otsas püssi lasta. Igaüks ei saa olla Rambo.
Kui enda ja oma perekonna kaitse- ja ellujäämisvõime on loodud, siis mõelge, kas te oma lähedased sõbrad ja hõimlased jätaksite kriisi korral linna virelema? Harige neid ja looge ka neist endale turva- ja tugivõrgustik. Juba ainuüksi nelja relvastatud kaitsjaga, kes omab nelja ilmakaare poole ülevaadet saab efektiivselt kaitsta elamut ründavat üle kümnepealise röövjõugu eest. Selline bandiitide salk oleks tõenäoliselt juba pigem erandlik nähtus ja piisava vastujõu avaldumisel valiksid nad kergemad sihtmärgid. Koolitage end ise selles valdkonnas. Ainus võimalus ei ole Kaitseliit, relvaluba ja padrunite varumine. On ka teisi võimalusi, täiesti legaalseid muide.
Ja kui kriisi ei tulegi? Siis on ju kõik väga hästi. Sul on suvila, tänu maal müttamisele paranenud tervis ning tänu kriisikava koostamisele ja täitmisele laienenud inimsuhted ja suurem silmaring. Jätkem järjekordne Egiptuse reis tegemata, mingem maale ja möllakem seal. Päikesepaiste on garanteeritud. Uus klaaslaud ja viimase malliga nutitelefon ei kaitse ega pole ammu enam äge, need uuema aja moodsad hullused on juba läbi proovitud ja ammendunud elamused.
Tsiteerides klassikuid: oma maa, mõelda vaid…lilled, heinamaa, päikesepaiste.