Kasvatusteadlane Tiiu Kuurme kirjutab ajalehes Postimees, et kuigi meie riik väidetakse olevat demokraatlik, elab märkimisväärne hulk Eesti kodanikke autokraatlikus õhkkonnas, millest on eriti põhjalikult läbi imbunud bürokraatlikud struktuurid.
Kuurme sõnul on küsitav, kas Eesti riik tohib end üleüldse määratleda demokraatlikuna, kui märkimisväärne hulk tema kodanikke elab igapäevases autokraatlikus õhustikus, mille seinaääri mööda hiilib hirm. Ta toonitab, et sedalaadi ideoloogilise kliimaga riikides jätkavad läbi "vabade valimiste" võimul olevad isikud 98-protsendilise tõenäosusega ning et ametiasutustes toimub asi sarnaselt.
"Autoritaarses õhustikus on palju keelatud teemasid ning puudub solidaarsus ja usaldus. Kõigil tasanditel valitseb seadus: teha võib, aga rääkida sellest ei või. Inetu või kahjulik tegu kaotab tähenduse olenevalt tegija positsioonist. Võimu ja temale lähedal seisvate isikute teod ei kuulu isegi mainimisele, või siis sosinal ja koridoris kempsu ukse taga."
Võimu ja temale lähedal seisvate isikute teod ei kuulu isegi mainimisele, või siis sosinal ja koridoris kempsu ukse taga.
Kuurme hinnangul on Eesti ühiskonnas ja eriti ametiasutustes juurdunud autokraatliku õhkkonna tulemusel tekkinud olukord, kus kus n-ö heas kirjas olemiseks pingutavad ebakindlad juhid PR-konsultantide abil "pimestava naeratuse ja töövõitude" loosungite tootmise ja levitamise nimel, samal ajal kui tegelike probleemide avalikum arutamine ja arvustamine pälvib karistuse, milleks on enamasti kõrvaletõrjumine või väljaheitmine.
"Ebasoosingus olija on kui katkupisiku kandja, kellest pöördutakse ära," ütleb Kuurme ja lisab, et autoritaarses õhustikus on esiplaanil ellujäämisväärtused, mistõttu tõmbuvad inimesed seina sisse, püüavad jääda nähtamatuks, teesklevad juhmi, kes pole näinud ega kuulnud, püüavad mitte kellelegi ette jääda ning kujundavad muljet, et nad ei saa aru, kuidas asjad tegelikult käivad.
Kuurme annab Eesti bürokraatlikele ringkondadele ja neis domineerivale ideoloogilisele kliimale karmi hinnangu, öeldes, et õiglus ja muu selletaoline enam ei loe.