Euroopa Liit tahab anda liikmesriikide õiguskaitseorganitele õiguse saada otse tehnoloogiaettevõtetelt ja sotsiaalvõrgustikelt andmeid kasutajate tegevuse kohta – seda isegi juhul, kui need on talletatud teiste liikmeriikide andmebaasides, kirjutab Postimees artiklis pealkirjaga "Terroriaktid tõukavad Euroopat politseiriigi suunas".
Ajaleht viitab Reutersile, kelle hinnangul on tehnoloogiaettevõtted sattunud islamistlike terrorirünnakute kiiluvees suure surve alla jagada politseiga rohkem andmeid oma klientide kohta.
Samal ajal on ootamatult üheks Euroopa juhtivaks poliitikuks kerkinud Prantsuse uus president Emmanuel Macron kirjeldanud terrorismi kui "mõõtmatut" probleemi, mis "jääb osaks meie igapäevaelust aastateks."
Macron näis seejuures kajana kordavat endise peaministri Manuel Vallsi sedastust pärast mullust Nice'i veoautorünnakut, et "ajad on muutunud ning me peaksime õppima elama koos terrorismiga."
Prantsusmaal kehtib erakorraline seisukord juba alates 2015. aasta lõpust.
Oma kandidaatide valikutega lähenevaid parlamendivalimisi silmas pidades näib Macron taotlevat piiride veelgi laiemalt valla paiskamist.
Paljude jaoks on tundunud kummaline Saksa kantsleri Angela Merkeli sundmõte lubada riiki ja seega Euroopasse laiemalt ülisuurtes kogustes potentsiaalselt vägivaldseid islamiusku immigrante.
Isegi britid ei tohi Merkeli meelest oma piire kontrollida.
Britte on äsjaste terrorirünnakute keskel pannud imestama, miks ohtlikke inimesi riiki lastakse ning lihtsalt "jälgitakse" neid kinni võtmata ja välja saatmata.