Rootsi kirjaniku Björn Ranelidi hinnangul meenutab tema kodumaal vohav kuritegevus ja vägivald pisemat sõda. Kui veel hiljuti naerdi granaadirünnakud ja automaatrelvadega tänavalahingud peavooluajakirjanduse poolt välja kui "populistide" vandenõuteooria, siis täna tunnistavad riigi kõrgemad ametnikud, et tegemist on "rahvusliku hädaolukorraga."
Ranelidi sõnul tema kodumaal varem autosid tänavatel ei põletatud, kuid praegusel ajal on need tavalised. Samuti on plahvatuslikult kasvanud tulistamiste arv.
Kirjaniku sõnul ei saa plahvatuslikult suurenenud kuritegevuses süüdistada noorte "ängi". 1949. aastal sündinud Ranelidi sõnul oli tema noorusajal elu samuti kõike muud kui kerge, kuid see ei viinud kuritegevuseni.
"Elati pead-jalad koos lagunenud korterites ja vaesuses vireles suur osa peresid, kuid mitte ükski minu sadadest sõpradest-tuttavatest ei põletanud autosid, ei röövinud vanu inimesi ega vehkinud relvadega," kirjeldab kirjanik.
Ranelidi sõnul vajab tema kodumaa hädasti "vaimset revolutsiooni" eetika, moraali ja lastekasvatamise vallas.
"Täna elavad Rootsi inimesed väiksemamõõdulise sõja tingimustes. Vabandamisest ja süüdlaste otsimisest enam ei piisa," räägib Ranelid.
Kui veel hiljuti naerdi granaadirünnakud ja automaatrelvadega tänavalahingud peavooluajakirjanduse poolt välja kui "populistide" vandenõuteooria, siis nüüd tunnistavad juba riigi kõrgemad ametnikud, et tegemist on "rahvusliku hädaolukorraga."
Surmaga lõppenud tulistamiste arv on ühe põlvkonna jooksul suurenenud kümme korda. Kuritegevuse tegeliku ulatuse väljaselgitamist piirab tunnistajate hirmutamine ja "ühiskondlik-majanduslikult haavatavates piirkondades valitsev vaikimistava," kirjutab Quillete.
Samuti on suurenenud lastevastane kuritegevus ja seksuaalne vägivald. Kolmandik noori naisi kinnitab, et nad ei tunne õhtul välja minnes ennast turvaliselt.
See kõik on juhtunud "feministliku valitsuse" ajal, mis on avanud piirid seninägematule massiimmigratsioonile. Vohav ja helde sotsiaalabisüsteem pole samuti suutnud immigrante kuritegevusest eemal hoida ja pea olematud karistused on probleeme ainult süvendanud.
Samal ajal jutlustab SÄPO (Rootsi KAPO) juht Anders Thomberg rootslastele, et need võiksid "uute arengutega" ära harjuda. Rääkides riiki tabanud kuritegevuse ja vägivalla lainest, hoiatas Thomberg, et "see võib kesta viis kuni kümme aastat."
Rootsi võimud on jätkuvalt poliitkorrektsed, üritades peamiselt "haavatavates" piirkondades – mida on üle kuuekümne ja millest omakorda kolmandik on eriti rängalt "haavatud" nii, et politsei ning kiirabi ei julge sinna oma jalgagi tõsta – vohavat kuritegevust maha vaikida.
Massiimmigratsioon on viinud esimesed Rootsi omavalitsused pankroti veerele ja Rootsi valitsus pidi probleemide haldamiseks kevadel riigi korrakaitse eelarvet 232 miljoni Rootsi krooni (ca 23 miljoni euro) võrra vähendama, vahendab Gatesone Institute.
Politsei eelarve vähendamine toimub ajal, mil amet ei saa kasvava kuritegevuse tingimustes oma tööga enam hakkama. Näiteks vägistamisjuhtumite lahendamise osas on Rootsi korrakaitsejõudude võimekus langenud määral, et riigile kargas käesoleva aasta aprillikuus turja isegi Amnesty International.
Rootsi Rahvusliku Kuritegevuse Ennetamise Nõukogu (Brå) käesoleval aastal avaldatud uuringus sedastatakse, et politsei võimekus surmaga lõppenud kuritegusid lahendada on järjest langenud (lk 6).
Uudise koostas Karol Kallas.