HumanProgress on mõttekoja Cato Institute'i projekt, mis üritab kliima- ja erinevad sotsiaalküsimused sättida mõistuspärastesse raamidesse. Hiljuti avaldas HumanProgress oma sotsiaalmeedialeheküljel rea postitusi, mis toovad välja kliimavalede, -maailmalõppude ja -ähvarduste naeruväärsuse.
Kollase taustaga inglikeelsed tekstid on pärit HumanProgressi sotsiaalmeediast.
NB "Progress" ja "progressiusk/progressism" on Eesti keeles olemuslikult erinevad asjad, nagu ka "progressiiv" ja "progressist/progressiusklik". Samuti ei arva ükski mõistlik inime, et fossiilkütused on tulevik ja keskkonda võib reostada, nagu pähe tuleb.
Paul Ehrlich
1969. aasta 10. augustil üllitas New York Times loo pealkirjaga "Saastamise vaenlase hinnangul on aega vähe; ta kinnitab, et keskkonnahädad jõuavad inimeste tähelepanust ette". Artiklis vahendas ajakirjanik Robert Reinhold Paul Ehrlichi mõtteid, milles viimane leidis, et ajal, kui ühiskond hakkab kunagi keskkonnaprobleeme tõsiselt võtma, on tavaliselt juba liiga hilja. Reinhold tsiteeris Ehrlichi: "Me peame mõistma, et kui meil juhuslikult pole kohutavalt õnne, siis kahekümne aasta pärast on kõik [inimesed, elusloodus, tsivilisatsioon vms] kadunud sinise suitsu pilve." See oleks pidanud juhtuma 1989. aastaks.
David Viner
2000. aasta 20. märtsil avaldas Briti päevaleht Independent jutu "Lumesajud on jäänud minevikku", milles väideti, et lumi on hakanud ära kaduma. Artiklis viidati East Anglia Ülikooli teadlase David Vineri loomingule, milles ta leidis, et lumesajud muutuvad "mõne aastaga väga haruldasteks ja suurt tähelepanu äratavateks sündmusteks". Viner väitis lisaks, et "tulevikus sündivad lapsed enam ei tea, mis asi on lumi".
George Wald
Rhode Islandi Ülikoolis 1970. aasta 16. novembril peetud kõnes ennustas Harvardi Ülikooli Nobeli laureaadist biloogiaprofessor George Wald: "Kui inimkonna ees seisvate probleemidega koheselt midagi ette ei võeta, hukkub tsivilisatsioon 15 kuni 30 aastaga."
NYT 19. november, 1970, lk 24.
Pilt: NYT TimesMachine
USA merevägi
2013. aasta 9. detsembril avaldas päevaleht The Guardian artikli "USA merevägi ennustab 2016. aastaks Arktikas jäävabasid suvesid", milles anti ülevaade Ameerika Ühendriikide energeetikaministeeriumi uuringust, milles leiti, et Arktika kaotab suvise jääkatte juba 2016. aastaks. Ministeeriumi sõnul juhtub see 84 aastat varem kui seda ennustavad tavalised [kliima]mudelid.
Life
1970. aasta 9. jaanuaril üllitatud ajakirja Life Maa päevale pühendatud numbrist leiab artikli pealkirjaga "Ökoloogia: pühendunud inimeste üritusest saab uus massiliikumine", milles kuulutatakse: "Kümne aasta pärast peavad linnaelanikud kandma gaasimaske, et saastatud õhus ellu jääda. … 1985. aastaks väheneb Maale jõudva päikesevalguse hulk õhusaaste tõttu poole võrra."
Peter Wadhams
The Guardianis ilmus 2013. aasta 24. juulil jutt pealkirjaga "Metaani katastroofi-teadlane kuulutab ette, et kahe aasta pärast on Arktika jäävaba", milles tehti ülevaade Cambridge'i ülikooli teadlase Peter Wadhamsi teadustööst, milles väideti, et põhjapoolkeralt kaob suvine merejää ära 2015. aastaks.
James P Lodge Jr
16. aprillil 1970. aastal avaldas päevaleht Boston Globe artikli pealkirjaga "Teadlane ennustab 21. sajandiks uut jääaega". Selles osutati saasteeksperdi James P Lodge'i arvamusele, et kasvav elektritarbimine ja sellega kaasnev õhu saastatus toovad "järgmise sajandi esimesel kolmandikul" kaasa jääaja, mis jätab kuivaks kõik Ameerika Ühendriikide jõed ja ojad.
Canberra Times
Austraalia päevalehes Canberra Timesis ilmus 1988. aasta 26. septembril "nupp" pealkirjaga "Oht saartele". Lühikeses uudisloos kurtis Maldiivide keskkonnaameti direktor Hussein Shihab, et Maldiivide kõik 1196 saart jäävad 2018. aastaks üleni vee alla. Elu lõppu Maldiividel kuulutati ette veelgi varem, kuna joogivesi pidi saartel otsa lõppema juba 1992. aastaks.
Paul Ehrlich 2
1970. aasta aprillis andis Paul Ehrlich intervjuu naisteajakirjale Mademoiselle, milles ennustas: "Inimeste arv ületab vältimatult ja täielikult kõik selle vähese toiduvarude kasvu, mida me suudame tagada. Surmade määr kasvab maani, kus kümne aasta jooksul nälgib aastas surnuks 100–200 miljonit inimest."
Kenneth Watt
1970. aasta veebruaris kurtis ökoloog Kenneth Watt ajakirjas Time: "Tänase lämmastikuheitmete kasvu juures on see ainult aja küsimus, mil valgus filtreeritakse atmosfäärist välja ja mitte midagi meie maast ei ole enam kasutuskõlblik."
