Šoti mägiveis Saaremaa varakult lumisel rannakarjamaal. Foto: Veiko Vihuri

62 protsendi inimeste arvates peab Eesti ühiskond rohkem võitlema globaalsete keskkonnaprobleemidega nagu kliimasoojenemine, selgus 2017. aasta jaanuaris MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi tellitud ja Turu-uuringute AS-i poolt läbi viidud valijaskonna väärtushinnangute uuringust.

"USA otsus taanduda Pariisi kliimaleppest on Eestis pannud inimesed taaskord arutlema kliimasoojenemise ja inimtegevuse rolli üle selles," ütles Ühiskonnauuringute Instituudi analüütik Art Johanson. "Kuigi meedias ja sotsiaalmeedias kõlab erinevaid arvamusi, siis küsitluse tulemused näitavad, et enamus Eesti kodanikke on keskkonnasäästliku mõtteviisiga ning leiavad, et kliimasoojenemise vastu tuleks võidelda."

Ühiskonnauuringute instituudi iga-aastases väärtushinnangute uuringus paluti vastajatel muude küsimuste seas öelda oma arvamus järgmise väite kohta: "Eesti ühiskond tervikuna peaks rohkem võitlema globaalsete keskkonnaprobleemidega nagu kliimasoojenemine." 62% vastanutest oli selle väitega nõus, 28% ei olnud nõus ning 10% ei osanud oma seisukohta öelda.

"Küsitluse tulemused kinnitavad, et Eesti inimesed väärtustavad keskkonda. 70% inimestest arvab, et prioriteediks peab olema keskkonna kaitsmine, isegi kui see mõnevõrra pidurdab majanduskasvu ja viib töökohtade kaotuseni," rääkis Art Johanson. "Kui aga paluda inimestel öelda, kas prioriteediks peab olema majanduskasv ja uued töökohad, isegi kui see põhjustab teatud kahju keskkonnale, siis sellega nõustub 35% inimestest ehk selge vähemus."

Johansoni sõnul seostub kliimasoojenemise debatiga ja keskkonnakaitsega otseselt üleminek taastuvatele energiaallikatele. "84% vastanutest on seisukohal, et Eesti peaks rohkem investeerima taastuvenergiasse, näiteks tuule- ja päikeseenergia kasutamisse. Samas ainult 24% ütleb, et Eesti peaks loobuma põlevkivienergiast. Üsna tõenäoliselt teadvustavad inimesed, et taastuvenergiasse panustamine on oluline, kuid ainult sellega ei oleks tänasel päeval võimalik Eesti vajadusi täita," rääkis Johanson.

Küsitlustulemused näitavad, et enamus Eesti inimestest peab keskkonnatemaatikat oluliseks ja antud valdkond nõuab konkreetsemate küsimustega põhjalikumat uuringut, mis näitaks muu hulgas, kuidas ühtivad inimeste arvamused ning tegelik käitumine.

Uuringu viis läbi Turu-Uuringute AS ning kokku vastas küsimustele 795 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku.