Aerodünaamilised seemneid levitavad kunstkaunad ja metaani kahjutuks tegevad lehmade päitsed on mõned kliima päästmise leiutised, mis pälvisid prints Charlesi ning Apple'i endise ülemdisaineri Jony Ive'i korraldatava kliima päästmise Terra Carta Design Lab disainikonkursi auhinna.
Terra Carta Design Labi disainikonkurss käivitati eelmisel aastal enne Šotimaal toimunud COP26 rahvusvahelist kliimakohtumist. Konkurss on suunatud Londoni Kuningliku Kunstikolledži tudengitele ja vilistlastele, kes käesoleval aastal esitasid konkursile 125 "suure mõju ja madala maksumusega" kliimakriisi vastast projekti, vahendab disainiuudiste portaal Dezeen.
125 esitatud projektist valiti välja neli võidutööd, millest igaüks saab oma idee arendamiseks 50 tuhat naelsterlingit (ca 60K€). Lisaks hakkab projektide mentoriks Ive, kelle hingel on paljude kõige tuntumate Apple'i toodete väljanägemine, isiklikult.
Ühe võidutöö autor on tudengite rühmitus The Tyre Collective, kes pakkusid välja autode rehvide külge seadme, mis püüab kinni neist lenduva mikroplasti. Väidetavalt on autorehvid mahult teine, ühekordselt kasutatavate plasttoodete järel, mikroplasti saaste allikas.
Tudengite sõnul võib kinni püütud rehvide kummiosakestest teha uusi autorehve, või näiteks kingataldu ja mustade tintide loomiseks vajalikku pigmenti.
Teine võidutöö on kliimaliselt meelestatud teadlaste, disainerite, inseneride ja loomaarstide kollektiivi Zelp lehmapäitsed, mis püüavad väidetavalt kinni lehmade röhitsemise ajal lenduva metaani, ning muudavad selle veeauruks ning süsihappegaasiks.
Põllumajandus on väidetavalt üks suuremaid kliimat soojendava saaste õhkupaiskajaid ja number üks metaani – mis peaks olema eriti kuri kliimagaas – heitja. Metaani kliima soojendamise võime on väidetavalt 84–86 korda suurem kui süsihappegaasil.
Maailmas on hinnanguliselt poolteist miljardit karilooma, kellest igaüks toodab päevas 500 liitrit metaani ja on sellega märkimisväärsed kliimasoojendajad. Suurem osa metaanist eraldub röhitsemise kaudu, samas mingi osa ka puuksutades.
Kolmanda auhinna pälvis kaksikõdede Begum ja Bike Ayaskani välja mõeldud Aerseeds seemnete aerodünaamilised kunstkaunad, millega saab väidetavalt ainult tuule toel metsa külvata ja taastada inimeste poolt rikutud looduslikke ökosüsteeme.
Puidujäätmetest valmistatud kapslid täidetakse seemnete ja toiteainetega ning need on nii pisikesed, et neid kannab suurte vahemaade taha võilille lenduvate seemnete sarnaselt tuul.
Neljas auhind anti Amphitex nimelisele, väidetavalt hingavale, veekindlale ja täielikult taaskäideldavale kangale, mida arendab ülerõivaste tootjate tarbeks iduettevõte Amphibio.
Senini koosnevad sarnased vetthülgavad materjalid mitmest kihist erinevast plastikust ja keskkonnale ohtlikust keemilisest kattekihist, mis omakorda teeb võimatuks nende taaskäitlemise.
Amphibio toote saladus on mitmekihilise vett hülgava kanga loomine ühest ja samast materjalist, mille funktsionaalsust pole vajalik kemikaalidega toetada. Loojate kinnitusel saab nende kangast tehtud riided täies mahus taaskäidelda.
Kümne tuhande naelsterlingiga (ca 12K€) auhinnati veel Shellworks nimelist mikroobidest toodetud biolagunevat pakkematerjali ja projekti Orbital Bloom, mis on andmete najal arenev kunstiteos, mis näitab, millisel määral ettevõtted täidavad oma jätkusuutlikkuse ning süsinikuheitmete vähendamise eesmärke.
Toimetas Karol Kallas