Pika Hermanni torn Eesti lipuga. Foto: Bigstockphoto.com

Toompea võimukoalitsioon on otsustanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esitatud hümniseaduse eelnõu tagasi lükata ja selle asemel täiendada Eesti lipu seadust. EKRE aseesimehe Jaak Madisoni hinnangul on selle sammu eesmärk lasta põhja EKRE kavatsus reguleerida hümn konkreetse hümniseadusega, pealegi on hümni mainimine lipuseaduses halva seadusloome tüüpnäide.

Rahvusringhäälingu teatel on kavas viia Eesti lipu seadusesse säte: "Eesti lipu heiskamisel Pika Hermanni torni kasutatakse muusikalise signatuurina Friedrich Paciuse poolt Johann Voldemar Jannseni sõnadele loodud laulu "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" kui Eesti Vabariigi hümni, algusfraase ning langetamisel Gustav Ernesaksa poolt Lydia Koidula sõnadele loodud laulu "Mu isamaa on minu arm" fragmendi baasil loodud signatuuri."

Sotsiaaldemokraadist riigikogu liige Toomas Jürgenstein leiab, et hümn vajab kaitset ka menetluses oleva eelnõu esitajate eest, ning peab mõistlikuks ettepanekut täiendada lipuseadust.

Riigikogu liige ja EKRE aseesimees Jaak Madison peab seda aga halvaks õigusloomeks.

"Täna arutab riigikogu põhiseaduskomisjon EKRE esitatud hümnieelnõu, millele valitsus on andnud oma põhimõttelise heakskiidu. Kuid üllatus-üllatus, komisjoni IRL-i liikmest esimees Marko Pomerants tuli viimasel hetkel välja hoopis Eesti lipu seaduse muutmise eelnõuga," ütles Madison.

"Hümni reguleerimine lipuseadusega oleks sama mis reguleerida metsaseadustega ehitust või kalapüügiseadustega liikluseeskirju. On absurdne, kui teavet Eesti hümni kohta peab otsima lipuseadusest ja see asub seal suvalises paragrahvis kusagil komade vahel. Seadused peavad olema loogilised ja arusaadavad. Pealegi keskendub eelnõu ainult hümni ühele kasutusvaldkonnale, lipu heiskamisele Pika Hermanni torni, aga hümni kasutatakse ka mujal, sealhulgas paljudel riiklikel tseremooniatel," märkis Madison.

"Võimuerakondade eelnõu jätab endiselt vastuseta selle, miks kolmest riiklikust sümbolist – lipust, vapist ja hümnist – on kahel esimesel nende kasutamist reguleeriv seadus olemas, hümni puhul aga soovitakse riiklikku kaitset jätkuvalt peita kusagile mujale."

Madisoni sõnul on mõistetav, miks koalitsioon hümniseadusele vastu sõdib.

"Ühelt poolt tuntakse poliitilist kadedust. Valitsuserakonnad teevad seda, mida nad on alati teinud – kaaperdavad opositsiooni eelnõu, millel on rahva toetus, ja võtavad selle vastu lahjendatud kujul. Võimuliit oleks siiski võinud välja tulla korralikuma asjaga. Praegu paljastatakse taas, et püütakse võtta rahvuslikke poose ilma tegeliku sisuta. Riiklike ja rahvuslike sümbolite kaitse praeguseid valitsuserakondi ei huvita."