Tartu halduskohus tühistas eile politsei- ja piirivalveameti (PPA) otsuse, millega tunnistati kehtetuks relvaluba pärast selle omaniku karistamist joobes juhtimise eest. Kohtu hinnangul ei ole relvaloa kehtetuks tunnistamine sellise kuriteo alusel küll välistatud, kuid vajab hoolikamat põhjendamist.
Politsei otsuse vaidlustas kohtus mees, kellele anti relvaluba 2014. aastal, kuid 2016. aasta detsembris loa kehtivus peatati, sest tema suhtes käivitati kriminaalmenetlus joobes juhtimise tõttu.
Tänavu veebruaris tunnistas kohus mehe kuriteos süüdi, mõistes talle rahalise karistuse ja lisakaristusena võttis temalt juhtimisõiguse kolmeks kuuks. Seejärel tunnistas PPA tema relvaloa kehtetuks.
Mees tegeleb jahilaskmisega ning omab vastavat litsentsi. Tal puuduvad varasemad kriminaalkaristused ja rikkumised seoses relvade omamise, kandmise või kasutamisega.
Kohtu hinnangul ei ole PPA oma otsust nõuetekohaselt põhjendanud ja on esitanud vaid formaalsed põhjendused. Vaidlustatud otsus võimaldab kaalutlusõigust ja selle tegemisel tuleb PPA-l hinnata nii kriminaalkorras karistatut kui ka tema toimepandud tegu.
Kohus leidis, et PPA jättis kaalumata tema isiku ja konkreetse kuriteo toimepanemisega seotud asjaolud.
Mehe süüteo käsitlemisel on PPA piirdunud vaid selle märkimisega, millal tehti süüdimõistev kohtuotsus, millal see jõustus ja millise kuriteokoosseisu järgi ta süüdi mõisteti. Otsuses ei ole esitatud ühtegi kaebaja isikut või isikuomadusi iseloomustavat väidet.
Kohtule jäi arusaamatuks, kuidas jõudis PPA järeldusele, et mees ei vasta enam relvaloaomanikuna relvaseadusega kehtestatud nõuetele.
Samuti ei nähtu otsusest, et PPA oleks otsuses arvestanud mehe selgitustega jahilaskmise ja jahinduse kohta.
Haldusakti põhjendus peab kohut veenma, et arvestatud on kõiki olulisi asjaolusid. Vastasel juhul ei saa kohus kindel olla, et olulise asjaolu tuvastamata jätmine ja haldusakti puudulik põhjendamine ei ole asja otsustamist mõjutanud.
Kohus selgitas ka seda, et relvaloa kehtetuks tunnistamist võib lugeda kaalutlusõiguseta põhjendatuks mõnede kuritegude puhul, näiteks terrorism, isikuvastased kuriteod või relvaga toimepandud kuriteod. Sõiduki joobes juhtimist ei saa aga selliseks kuriteoks pidada, märkis kohus.
Halduskohtu otsuse saab vaidlustada Tartu ringkonnakohtus 30. oktoobrini.
Mitmete asjatundjate hinnangul on loo taustaks olukord, kus väidetavalt üritab politsei üha laiemalt tõlgendada oma õigust jätta inimesed ilma relvaloata ning piirata seeläbi oluliselt elementaarsete põhiõigust omada enesekaitseks relvi.