Saksa tervishoiuminister Karl Lauterbach möönab ühte viga teise järel, mida koroonapiiranguid kehtestades tehti, kirjutab Elke Bodderas Die Welt'is ilmunud arvamusloos. Kõige värskem on Lauterbachi tõdemine, et pikk koolide sulgemine oli vale. Samas on tema kerge vigade tunnistamine irooniline selle karmuse kõrval, millega ta koroonapiiranguid toona läbi surus.
Tervishoiuminister Karl Lauterbach tunnistas esmaspäeval pisut oma süüd selles, mida sajad tuhanded lapsed ja noored vaevalt unustavad. Lauterbach tunnistas, et koolide pikk sulgemine pandeemia ajal oli vale. Ta saavat aga selle eest „liiga kõva kriitikat". Üsna sarnaselt väljendas ta end kaks kuud tagasi. Siis tunnistas ta, et lasteaedade sundsulgemine „oli tänaselt seisukohalt vale".
Kui minister tahaks pandeemia poliitiliselt tagasi pöörata, siis peaks ta kõigepealt tunnistama, et „tapjaviirusega" ähvardamine oli jama. Et ta eksis „suvise viiruslaine" sünge oraakli ja kaasleiutajana. Et ta jäi kindlaks vaktsineerimise talumatule dogmale, mis väidetavalt pidi lõpuni viirust takistama.
Kuid üks asi jääb selle ministri suurimaks ajalooliseks prohmakaks koroona ajal – et ta kehtestas nii kergekäeliselt sunnimeetmed kõigi ja igaühe vastu. Kohustus maski kanda, kohustus koju jääda, kohustus ennast isoleerida, kohustus koolilastel end testida, kohustus end vaktsineerida, mida ta püüdis tervele rahvale peale suruda. Nüüd aga selgub, et Lauterbachi võimudemonstratsioonid olid asjata. Pea kõik ohvrid, mida Lauterbach lastelt, noortelt, täiskasvanutelt, kogu rahvalt nõudis ja läbi surus, olid valed, mõned koguni naeruväärsed.
Kõige karmima löögi annab Lauterbachile uus uuring, mida ei saa keegi enam väiksemaks rääkida ega muuta selle tähendust. Cochrane-selts, mille avalikustatud tööd vastavad teaduslikele kullastandarditele, tuleb metauuringus järeldusele, et mask kaitseb küll efektiivselt nakatumise eest, aga epidemoloogiliselt, panduna kohustusena peale kogu rahvale, ei olnud maskidel sama hästi kui üldse efekti Sars-Cov-2 viiruse levimisel. Oma analüüsis hindasid teadlased 78 uuringut kokku 611 000 osalejaga.
Uuringus on kindel järeldus – avalikus ruumis maski kandmise kohustus, mis oli Saksamaal üks kesksemaid koroonavastaseid meetmeid, oli põhjendamatu.
Esimeste seas, kes nentis, et maskid ei peata koroonaviirust, oli Charité haigla viroloog Christian Drosten. Ka Saksa arstide liidu juht Klaus Reinhardt kahtles „maskeerimiskohustuse" mõttekuses. Lauterbach esmalt ignoreeris Reinhardti ja seejärel nõudis tema tagasiastumist.
Surve ja sunniga, rangete reeglite ja moraalselt manitsevate sõrmeviibutustega sekkus Saksa riigivõim inimeste igapäevaellu. Samal ajal, kui teised Euroopa riigid sellelt teelt järjest kõrvale astusid (Prantsusmaa, Hispaania, Itaalia, Suurbritannia) või ei pidanud sellist lähenemist üleüldse õigeks (Rootsi), jäi Saksamaa oma dogmade juurde.
Lauterbach nõudis ka Rootsi epidemoloogi Anders Tegnelli tagasiastumist. „Rootsi näitab, kui laastavad võivad olla valed teaduslikud nõuanded koroonapoliitikas. Tegnell eksis peaaegu kogu aeg. Hämmastav, et ta veel ametis on. Keegi ei oleks talle heitnud ette auväärset tagasiastumist…," kirjutas Lauterbach Twitteris 2020. a detsembris.
Nüüd aga on pandeemia ajalugu kinnitanud, et Tegnelli taktika oli pea täielikult õige. On aeg, et me, sakslased, Saksa lähenemise halastamatult üle vaataksime. Ja eriti selle rolli, mida Karl Lauterbach selle juures mängis.
Tõlkis René Allik