Miks valitsus pigistab rahva rahakotti? Sest nemad elavad, erinevalt enamusest, Eesti eduloos, ja tahavad, et nende elu muutuks veel paremaks, arutleb kolumnist Malle Pärn.
Vanasti öeldi: annab Jumal ameti, annab ka mõistuse.
Tänapäeval, paraku, ei anna ameteid enam Jumal, vaid kõrgemale positsioonile pürginud inimesed. Ja nemad juba mõistust – ametile lisaks – ei anna. Ei ole seda varandust vist neil teistele pillata?
Meil on juba algusest peale räägitud, et tähtsaid ametimehi tuleb premeerida väga kõrgete palkadega. On need nii vastikud ametid, et keegi madalama palga eest seda tööd ei taha teha?
Öeldakse, et kui ei maksa kõrget palka, siis hakkab altkäemaksu võtma. Milleks siis üldse palgata nii ebausaldusväärseid inimesi, kas meil enam ausaid ja terve südametunnistusega inimesi ei olegi? Või ei kõlba need kõrgete ametite peale? Miks? Kas neid pole võimalik ära osta, oma tahtmist tegema panna?
Eks ole see ju paradoks? Maksame kõrget palka, et nad ei hakkaks midagi kuskilt kõrvalt endale lisaks "joonistama", aga ometi tulevad rikkad ärimehed ja panevad nad oma tahtmist tegema, oma plaane rahvale õigustama ja propageerima? Näited on ju siinsamas: Rail Baltic, tselluloositehas, metsade röövraie, islami tsiviilsõdalased…
Kas need liiga kõrged palganumbrid on pöördvõrdelised ametialase kompetentsusega? Mäletate seda soomlast, kes Estonian Airi põhja laskis ja tohutu lahkumiskompensatsiooniga koju tagasi lendas?
Minister astub üle oma uue kabineti ukseläve, ja otsekohe kahe jalaga ämbrisse? Nagu, Mägi, kahe g-ga, ja nagu nüüd uus sotsiaalminister, kes kenasti PALUB oma alluvaid, et need naa-tuke vähem rahva kallist raha mõttetu nimevahetamise peale raiskaksid? Selmet öelda selge ja otsustav sõna: tegelge oluliste asjadega, ja jätke kvarteti toolid paika. Muusika tuleb selgeks õppida, toolide ringitõstmine ei aita. Nime muutmine ei muuda paremaks äpardunud süsteemi. Usaldus teenitakse ära mõistliku tegevusega, mitte nimega!
Miks on viimasel ajal uudiseid lugedes vahel tunne, et käes on esimene aprill?
Vabadussammas tahab veel meie raha alla kugistada, muidu nõrkeb näljast ja kukub ümber?
Haigekassa tervisekassaks ja töötukassa töökassaks, jälle peaaegu miljon eurot tuulde? Aga paljud lapsed on poolnäljas, ja noored on oma elu rootsi pankadesse panti pannud? Rääkimata nendest, kes lihtsalt kodumaa teetolmu jalgadelt pühivad…
Igasugu muudki ettevõtted muudavad nimesid. Vabamu. Coop. Elion. Elron. Omniva. Ikka uued sildid, uued reklaamid… Jälle hulk raha.
Mis lahti on, kulla seltsimehed? On see mingi uus raha kõrvale kantimise viis? Ametialane kompetents näib tõusvat ainult endale kasumi kombineerimises, selles oleme naabritest kindla peale paremad.
Elektri hind tõuseb. Kõva protsendi võrra. Jõukalt elame. Tõbine kannab tervet, laulis üks kaval rahvajutu tegelane kunagi.
Kullakesed, elektri hind ei TÕUSE, keegi konkreetne isik TÕSTAB seda. Lisaks täiesti absurdsele võrgutasule, mis on niikuinii nagu andam vägivaldsele teeröövlile. Lihtsalt võetakse kodaniku taskust raha. Karistamatult. Sest meil on nii õhuke riik, ammugi juba paistab läbi, varsti viib tuul ta hoopis prügimäele.
Riik on halb peremees, öeldakse. Hea, et vähemalt seda ausalt ise tunnistatakse. Aga miks ei anta seda siis käest ära, miks ei otsita sellele HEAD peremeest? Enesekriitika on hea asi, aga kui ise ka aru saadakse, et tööga toime ei tulda, siis pandagu ometi amet maha!
Niigi kõrged palgad EI TÕUSE, keegi konkreetselt TÕSTAB neid, niisama nagu makse, aktsiise, käibemaksu, mis kergitati üles nii-öelda kriisiperioodil, aga tagasi unustati langetada?
Miks valitsus pigistab rahva rahakotti? Sest nemad elavad, erinevalt enamusest, Eesti eduloos, ja nemad tahavad, et nende elu muutuks veel paremaks. Mis seisma jääb, see rooste läeb!
Liiga suur raha rikub inimesed ära, me näeme seda lausa iga päev. Igasugu tippjuhte ei saa enam usaldada. Inimeste elu ei seisne üksteise arvel kasumi teenimises, vaid üksteise heaks töötamises! Normaalne inimene teeb midagi, mis teistele on vajalik ja kasulik, ta ei mõtle aina oma ettevõtte laiendamisele ja suurema kasumi väljapigistamisele.
Elektrienergia müügikasum tuleb ju meie taskust? Paraku ei saa me keegi ilma elektrita elada. Elekter on elementaarne inimõigus. See on riigi prestiiži küsimus. Ausõna, piinlik on.
Normaalses riigis püüab valitsus oma kodanikku kaitsta, kasuahneid ärimehi vaos hoida. Meie riigis kehtiks nagu röövlivabadus: võta nii palju kui sõnades ära õigustada oskad. Meie lubame sul kõike teha, sina aga annad meile oma hääle.
Turvaline on see riik, kus palgavahed ei ole nii suured, kus enamus inimesi, kes vähegi viitsivad tööd teha, saavad oma eluga hakkama, ilma igasugu sotsiaaltoetusteta.
Turvaline on see riik, kus kodanikud peavad oma valitsejatest lugu ja usaldavad neid.
Meil oleks hädasti vaja tarka riigivanemat, igasugu nukuesindajate asemele…
Päisefotol: hetk Balti riikide peaministrite kohtumiselt 2017. aastal Rail Balticu heakskiitmise küsimuses (Scanpix).