Illustratsioon: Bigstockphoto.com

Ka opositsioon on rahva poolt valitud ja on ju sellesama rahva ja riigi juhtorgani osa. Miks peavad võltsliberaalid mõistlikku ja rahumeelset kriitikat pahatahtlikuks kaigaste kodaratesse loopimiseks, küsib kolumnist Malle Pärn.

Kõigepealt terminist. Nimetan meie tänapäeva liberaale võltsliberaalideks sellepärast, et nad ei ole tegelikult liberaalid.

Liberaal peaks arvestama kõikide inimeste õigustega. Võltsliberaal valib ühiskonnast välja oma maitset mööda eelistatud kihistused ja grupid ja kaitseb AINULT nende õigusi, rünnates kurjade koertena kõiki, kes neid eelistatud klasse kritiseerida või nende võimu kõigutada julgevad.

Kaks kangekaelset ja ohtlikku rühmitust on meie ühiskonnas, keda brüsseli ideoloogide kohalikud agitbrigaadid aina hüsteerilisemalt ründavad: SAPTK ja EKRE. Sildid, mida neile kleebitakse, muutuvad aina äärmuslikumaks. Vihakülvamisele ja ühiskonna lõhestamisele on nüüd lisandunud eksistentsiaalne kurjus ja pruun katk.

Loomulikult ei too keegi oma laimukirjutistes välja neid fakte, mis tõestaksid selle kurjuse ja katku ilmingute olemasolu neis gruppides. Siltide kleepijad ja templite lööjad ei oska ega taha süveneda sisusse, mõttesse, tegelikusse.

Nad käituvad ju sisuliselt nagu terroristid. Ideoloogilised äärmuslased. Peaaegu iga päev plahvatab kuskil ametlikus meedias mõni "molotovi kokteil", mis kõik sõnakuulmatud kodanikud häbiposti naelutab.

Nad jagavad inimesed gruppidesse nende vaadete alusel ja kleebivad neile gruppidele sildid peale, vastavalt oma maitsele. Omadele ilusad, võõrastele inetud. Sisulist vestlust nendega arendada ei saa, nad vastavad alati ainult siltide ja loosungitega.

Ma saaksin aru, kui seda teeks rahvas, kellele võib andeks anda liigse emotsionaalsuse ja poliitilise pinnapealsuse, aga seda teevad justnimelt staažikad profipoliitikud.

Minu meelest on see ikka imelik küll. KÕIK riigikogu liikmed on ju rahva poolt valitud. Opositsioon ka. Kas rahva väiksem osa, need, kes hääletasid opositsioonierakondade poolt, on ka koos oma valitutega Eesti riigiga OPOSITSIOONIS? Miks nendega ei arvestata, miks neid ei austata? Mille poolest nad halvemad on, KUI meil on ikka demokraatia, et iga inimene TOHIB vabalt valida, kellele ta oma hääle annab.

Miks valitsus jaotab oma isanda (rahva) kaheks vastandiks? Igor Gräzin küsis riigikogulastelt väga tabavalt: miks ei kaitse te seda vähemust (EKREt)?

Ka SAPTKi võib lugeda vähemuseks, sest nende võimalus avalikus meedias oma sõnumit ja põhimõtteid levitada (ilma halvustava soustita) on tunduvalt väiksem võltsliberaalide võimalusest neid sõimata ja laimata.

Opositsioon on ju sellesama rahva ja riigi juhtorgani osa. Opositsioon ei ole ometi valitsuskoalitsiooni vaenlane, ammugi mitte rahva vaenlane. Miks ei suudeta seal ilusas majas üksteisega arvestada, kõigi riigikogu liikmetega, kes sinna on kas valitud või parteide poolt sisse surutud?

Jah, meie valimisseadus on, pehmelt öeldes, napakas. Jämedalt öeldes: Põhiseaduse vastane. Sest Põhiseadus ütleb, et igaühel on õigus OLLA VALITUD, mitte ainult kandideerida riigikogusse. Mina olin valitud, ma sain 1867 häält, ja olin häältearvu poolest 78. kohal. Järelikult, RAHVAS VALIS mu riigikogusse, aga seadus mind sinna ei luba, seadus lubab sinna minu asemel 500 ja 300 häälega brüsselikuulekad nupulevajutajad.

Ka SAPTK on teatud mõttes poliitiline opositsioon, ehkki on parteitu – ta püüab kaitsta läbi sajandite kehtinud ühiskonnakorraldust ja läbi sajandite loodud kristlikku kultuuri avantüristlike uuenduste vastu, mis tahavad läbi lõigata inimliku kultuuri järjepidevuse.

Kuna SAPTK toimib annetuste najal, siis on tal järelikult üsna suur rahva toetus. Mis õigusega kuulutavad võltsliberaalid nii suure osa OMA rahvast mingiteks vastalisteks ja paariateks?

Valitsuskoalitsioon peaks olema õnnelik, kui opositsioon neid kritiseerib. Valitsus peaks olema õnnelik, kui ühiskonnas tekivad sellised eluterved kodanikuühendused nagu Luukase preemia laureaat SAPTK.

Miks võltsliberaalid peavad mõistlikku ja rahumeelset kriitikat pahatahtlikuks kaigaste kodaratesse loopimiseks? See peaks neid õhutama oma tööd paremini tegema, praegu tegelevad nad küsimustele vastates ju ainult sellega, et õigustavad oma vigu, millele opositsioon tähelepanu juhib. See teeb mind väga kurvaks, sest see näitab, et nad ei taha ega kavatsegi hakata meie KÕIGI elu paremaks tegema?

Me ei näe alati oma vigu, arukas inimene arvestab aruka kriitikaga, ja parandab oma vead. Seda nimetatakse progressiks.

Miks võltsliberaalid on progressi vastu?

Me istume ühes paadis, ei maksa sõimata neid, kes püüavad aukudest paati tungivat vett välja kühveldada.