Kui vaadata kõiki valevalitsuse plaane, saame kokku düstoopia, mille lõppeesmärgiks näib olevat eesti rahva lõplik hävitamine omal maal. Seepärast on homme kõigi ausate inimeste kohus on seista abielu, laste ja meie rahva püsimise kaitsel, tunnistab Objektiivi peatoimetaja Markus Järvi kommentaartis.

Jumala ja inimese vastase revolutsiooni käpiknukud Eestis on pannud masina täistuuridel käima. Tundub, nagu mängiks revolutsioon rahvastikukriisi käes vaevleval Maarjamaal oma lõppmängu. 

Valevalitsuse eesmärgiks on riigikogu kodu- ja töökorra seadust rikkudes läbi suruda valeabielu ja peretoetuste vähendamine. 

Lisaks sellele lajatatakse riigi poolt tehislikult esile kutsutud "koroonakriisist" ja haiglastest elektrihindadest toibuvale majandusele peale hiiglaslik maksu- ja aktsiisitõus, mille tulemusel hakkab aktsiisiraha riigist välja voolama, kodumaine tootev tööstus doomino-klotsidena kokku varisema ning tuhandetele perekondadele koidab kas reaalsus palgavaesena kodus või ebakindel tulevik võõrsil. 

Kui siia lisada kümneid kordi tõusev maamaks ja automaks, mida plaanitakse juurutada autosse kohustulikult paigaldatava "Suure Venna" GPS-seadmega ning kiirkorras läbi surutav Nursipalu-projekt, saame kokku düstoopia, mille lõppeesmärgiks näib olevat eesti rahva lõplik hävitamine omal maal. 

Valevalitsus mitte üksnes ei vilista põhiseaduse preambulas sätestatud Eesti riigi eemärgile tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade, vaid töötab sellele halvimate viienda kolonni praktikate ja koloniaalvalitsuse traditsioonide vaimus otseselt vastu, looritades sealjuures oma lammutamise sinimustvalge trikoloori taha. 

Ma poleks üllatunud, kui sellise tegevuse reaalseks eemärgiks ongi tülikast rahvast vabanemine ning Eesti muutmine juba lähiajal üheks suureks liitlasvägede baasiks ning uraani- ja fosforiidikaevanduseks, mille välismaist infrastruktuuri teenindama pole vaja rohkem kui paarsada tuhat teoorjast aborigeeni. 

Selle kõige taustal võib tunduda, et abielu ja perekonna tähenduse perverteerimine on kõige väiksem probleem, sest need on asjad, mis liigituvad kultuuri ja selle kesksete mõistete alla. Võib tunduda, et võrreldes perekondade vaesustamisega maksude ja majanduse kokkukukutamise teel pole suurt lugu, millised inimkooslused saavad Eesti Vabariigis oma kooselu abieluks nimetada, millised mitte. 

See tunne on vale.

Abielu tähendus ja mõtte puhtus on kõikidest eelnevatest nimetatud probleemidest kõige olulisem, kuna abielu kehastab endas perekonna vundamendina ühiskonna vundamenti ning üksnes õigesti mõistetud abielu kaudu võib teostuda meie põhiseaduses kantud Eesti riigi mõte tagada rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade.

Abielu ideaalina on püha ja kui me selle pühaduse minetame, pole meil rahvana enam midagi, mille nimel seista ja võidelda.

Lapsed, uus elu, on püha. Kui me anname ühiskonnana võimaluse lapsi osta oma enda suva järgi ja nendega kaubelda ning oleme valmis talluma kõige kaitsetumate olendite loomuseaduslikul õigusel emale ja isale, oleme kaotanud oma eksistentsi mõtte.

Tõeliselt elu edasiviiva ideaali asemele on tulnud revolutsiooniline, egalitaristlik ja oma süvaolemuselt satanistlik käsitlus inimesest, kes selle asemel, et tunnistada loomulikku korda, astub selle vastu üles, mässab ja laamendab oma pahelistes ihades ning on valmis neile õigustuse otsimise nimel tallama tulevate inimeste õigusel – ostma ja müüma, hankima, ja kui vaja, siis tapma neid enda soovi kohaselt, nagu nad oleksid kaup supermarketi letil.

Kui abielu ja selle kaudu elu edasiviiva perekonna puutumatus ja pühadus langeb, pole ühiskonnal sellisena enam endist tähendust. Loomuliku ühiskonna asemele on astunud sõjaväesaabastes revoolutsiooniline režiim, perekondadest koosneva inimnäolise ühiskonna asemele aga vormitu, kodumaata, perekonnata, identiteedita, keele- ja kultuurita mass, millele taotakse pähe loosungeid vabadusest, võrdsusest, ent kes reaalsuses pole kunagi olnud vähem vabad ja võrdsed.

Selle režiimi eesmärgiks on saada sõjaväesaapaks, mis tallub inimese näol igavesti, nagu kirjutab George Orwell. 

Kui see, mis peaks olema püha, on labastatud, ei jää järele enam midagi, mida kaitsta. Jäävad vaid tühjad loosungid – ja võim, mis neid enda hüvanguks pruugib. 

Homme on kõigi ausate inimeste kohus on seista abielu, laste ja meie rahva püsimise kaitsel!

Me kohustus on vaadata Eestit hävitavatele jõududele silma ning anda ajaloo ja meie enda südametunnistuse ees tunnistust igavesest tõest: abielu on olnud, on nüüd ja jääb mehe ja naise vaheliseks liiduks. Ükski valitsuse meelevaldne ja ebaõiglane korraldus ei saa seda muuta! Te võite labastada, ent asjade tegelikku ja tõest muuta ei saa.

Tõde on see, kes on nii nagu ta on.