Liberaalsotsialistlik ühispartei reformi, Eesti 200 ja sotsialistide näol on lubanud vastu võtta kooseluseaduse rakendusaktid, seadustada "homoabielu", abistatud enesetapu ja tagatipuks ühiskonna suukorvistamise "vihakõneseaduse" abil. Ainsa kaitsevalli loomulikule perekonnale ja sõnavabadusele moodustavad konservatiivid, toonitab Objektiivi peatoimetaja Markus Järvi kommentaaris.
Tervist, head sõbrad. Kunagi viisin Objektiivis läbi formaati nimega "nädalakommentaar", millega alustasin juba enne Objektiivi rajamist. Vahetult enne valimisi, eelkõige olukorras, kus ma ise kandideerin riigikokku, mõtlesin seda espressoformaati taaselustada.
Nii, mõeldud-tehtud, masin on soe, kohvioad on konteineris. Vajutame nuppu.
Mäletate ehk, kuidas omal ajal kooseluseadust läbi suruti. Kogu protsessi tunnussõnadeks oli "tasahilju" ja "vargsi". Äkitselt imbus Kristen Michali justiitministeeriumist välja paber, mille eesmärgiks oli perekonna ja abielu võrdsustamine samasooliste kooseluga. Fundamentaalne muudatus seadusandluses ja kultuuris, mida üritati ilma igasuguste erakonnaprogrammide lubadusteta ja ilma eelnevate hoiatuseta rahva õndsa ignorantsi refrääni taustal läbi suruda.
Asjad läksid teadupärast natukene teistmoodi ja siinkõnelejalgi oli selles protsessis oma tagasigoidlik panus.
2023. aasta riigikogu valimiste eel on olukord aga teine. Liberaalsotsialistlik ühispartei on istmiku alt üles kaevanud kui mitte oma testosterooni eritavad elundid, siis vähemalt mingit liiki sotsiaalse närvipuntra ning hõiskab väheste variatsioonidega nagu ühest suust: kui valite meid, võtame vastu kooseluseaduse rakendusaktid ja seadustame "homoabielu".
Osundagem. Reform lubab vastu võtta kooseluseaduse rakendusaktid: "Võtame vastu kooseluseaduse rakendusaktid. Eesti ei saa jääda diskrimineerima peresid, mis põhinevad kahe samast soost inimese kooselul. Kõik avalikud teenused ja hüved, mida osutatakse avalikest vahenditest, peavad olema samamoodi kättesaadavad samast soost paaridele kui eri soost abikaasadele."
E200 lubab seadustada nii "homoabielud" ja bonusena ka abistatud enesetapu: "Algatame perekonnaseaduse paragrahv 1 lg 1 muutmise, sõnastades selle ümber selliselt, et abielu sõlmitakse kahe täiskasvanud inimese vahel." "Võtame vastu inimõigusi arvestavad abistatud ehk assisteeritud enesetappu võimaldavad sätted."
Sotsialistid lubavad samuti mõõduka homoseksualismi võidukäiku vabariigi seadusandliku koja võitlustandril: "Kehtestame abieluvõrdsuse perekonnaseaduses," seisab sotsialistide programmis.
Mis oleks aga revolutsioon ilma giljotiinita, mis oleks Pariisi Kommuun ilma terrorita – ja ilma pelmeenselt tuima pilguga hr Zuckersteini kommunaaleeskirjadeta sotsiaalmeedias ja ärklevate puritaanide tsensuurita ühiskonnas?
Loomulikult lubavad liberaalsotsialistliku ühispartei erinevad osakonnad reformi, E200 ja sotsialistide näol laiendada ka "vihakõne" mõistet, et vaigistada teisitimõtlejaid ja revolutsiooni kriitikuid. Ma ei hakka teile liberaalsotsialistliku ühispartei osakondade programme rohkem ette lugema, sest ükskõik, kuidas nad selle idee ka sõnastavad, on üks asi kindel: nad on lubanud teile suukorvi ja kui nad saavad võimule, siis selle nad teile pähe ka suruvad.
Loomulikult ei tule eelnev üllatusena. Nii on tegutsetud viimased kümme aastat. Uue elemendina kodumaises poliitikas kerkib esile ehk vaid see, et pahemliberaalid on eekuju võtnud globalistliku dr No ehk Klaus Schwabi tegemistest ja ütlevad teile otse välja, kuidas nad loomuliku perekonnakulktuuri viimaseid jäänukeid hävitada soovivad ja milliste vahenditega nad teie sõnavabadust maha suruma hakkavad. Toonitan, see on nende lubadus.
Siiski tasub tähele panna, et mõõdukat homosekualismi ja rahvusriigi vabasurma ei edendata ilma meelelahuslike elementideta – vastupidi. Käima on lükatud karusell, mis teeb silmad ette eelnevate aastate valimistsirkusele.
E200 astus kahe jalaga ämbisse oma galaktiliselt totra imagoloogia. Superkangelased Tsahknamänn ja Terrasboi põhjustasid isegi Twitteri liberaalsotsialistliku avangardi seas sellist hämmeldust, et Kalamajas kukkus nii mõnigi ökofrapuccino-pumpkin-latte põrandale.
Sotsialistid käisid aga esitlemas valimisnimekirju küprokist välja lõigatud tähtedega, millest moodustus sõna PALK. Ma ei oskagi nüüd öelda, kas näevad sotsialistid palki enda või teiste silmas, igal juhul pinnuks poliitilise kultuuri vitaalsetes elundites selline tsirkus kahtlemata on. Kui trikitamise peale juba mindi, siis oleks sotsialistidele olnud märksa kohasem küprokist kokku panna tähed L, G, B ja T.
Millest sellised kampaaniad räägivad? Minu arvates väga lihtsast asjast. Nende kampaaniatega sülitatakse teile näkku, valijad! Nende tsirkusetruppide telkidele on kirjutatud suurte tähtedega: valija on infantiilne, lapsemeelne, suboptimaalse intellektiga tobuke, kes on vaja õnge meelitada.
Kui tegu oleks vaid etendusega, poleks hullu, ent asi on naljast kaugel. Nagu eelnevast ilmnes, plaanib liberaalsotsialistlik tsirkusetrupp võimule saades kestestada "homoabielu" ja ühiskondliku tsensuuri.
Kuidas peaks valimisnimekirju üle andes toimetama? Kuidas peaks suhtuma perekonda ja sõnavabaduse ideaali?
Enam-vähem nii nagu konservatiivid ja patrioodid EKREst. Soliidsed ja täiskasvanud inimesed esitavad vabariigi valimisteenistusele oma erakonna nimekirjad ilma tsirkuseta ja nõnda kirjutavad nad perekonnast oma programmis: "Toetame kristlikke väärtusi ja kaitseme traditsioonilist, terviklikku perekonnamudelit, kuhu kuuluvad ema, isa ja lapsed."
Kodanike sõna- ja mõttevabaduse eest on seistud aga parlamendis blokeerides reformierakonna valitsuste korduvaid üritusi inimeste sõnavabadust "vihakõneseadustega" piirata – ja seistakse veel, kui Jumal ja rahvas tahab.