Eesti Konuktuuriinstituut märgib, et Eesti kõik majandusnäitajad langevad peale töötuse näidu, mis tõuseb.
„Oleme taas langenud majanduskliima indikaatorite vaates kriisiolukorda, mis suuresti tähendab, et oleme majandussurutises veel mõnda aega. Ettevõtete ja majapidamiste tulevikuootused ja kindlustunne on langenud oluliselt Euroopa Liidu keskmisest allapoole ning seda ei saa võrrelda ka Läti või Leedu omaga, kus majandususaldusindeks on meist oluliselt parem," tõdes Eesti Konjuktuuriinstituudi direktor Peeter Raudsepp eilsel pressikonverentsil. Raudsepp osutas samuti, et majanduse iseeneslikku paranemist ei toimu, sest kasvamas on nii töötuse määr kui ka hinnad.
Suurimaks probleemiks peetakse ebapiisavat nõudlust, mille põhjus on leibkondade kehvem majanduslik toimetulek ja rahvusvahelise konkurentsivõime vähenemine, milles osa on kõrgetel energiahindadel. Märksõnadena toodi pressikonverentsil välja ka vähene usaldus valitsuse majanduspoliitika vastu ja ebasoodne keskkond välisinvestoritele.
Konjuktuuriinstituudi hinnangul hindade tõus ja töötuse kasv jätkuvad. Eesti majandus on olnud languses juba kaheksa kvartalit ehk kaks aastat.
Raudsepa hinnangul on praegusel kriisi põhjused poliitilised: Ukraina sõjaga seotud olukord, intressimäärasid puudutavad otsused ja rohepoliitika mõju, mis on viinud elektrijaamade sulgemiseni, märgib Postimees. „Oleme olukorras, kus meil on Euroopa Liidu kalleim elekter," nentis Raudsepp.
Toimetas René Allik