EKRE esimees Martin Helme ütles SAPTK poolt 4. novembril 2022 Tallinnas, Õpetajate Majas korraldatud konverentsil "Kuidas tagada konservatiivne pööre?", et märtsikuus toimuvad valimised on Eesti saatuse seisukohast otsustava tähtsusega.

Kultuur on poliitikast ülesvoolu. Nii nagu kultuur ees läheb, siis tuleb majandus ja siis tegelikult kõige lõpus tuleb poliitika. Kui me tahame sellest natukene paremini või teistmoodi aru saada, siis Milton Friedmanilt, keda keegi ei pea konservatiiviks loomulikult, kunagi küsiti, et kuidas siis saada poliitikud tegema õiget asja?

Tema ütles, et ärge sellest küll unistage, et te valite õigeid poliitikuid, see ei hakka kunagi tööle. Te peate looma tingimused, kus ka valed inimesed ajavad õiget asja, sest neil ei jää muud üle. No vot, seda me üritame Eestis… olen ise üritanud teha, et ka valed inimesed ajaksid õiget asja, sest muidu nad saavad valimistel peksa.

Kui me räägime sellest pöördest… mis on meie eesmärk, mida me tahame? Kõige minimaalsemalt minu silmis konservatiivne pööre ikkagi on konstitutsiooniline restauratsioon ehk taastada Eestis põhiseaduslik kord, nii et meie põhiseadus on kõige kõrgem. Nii, et meie põhiseadus tegelikult ka töötab.

Meie kohtuvõim ei jõusta meie põhiseadust, meie põhiseaduslikud institutsioonid, kaasaarvatud parlament või valitsus või õiguskantsler ei ela tegelikult meie põhiseaduse järgi. Ja kui me räägime põhiseaduslikust restauratsioonist, siis see paratamatult ja vältimatult tähendab permanentset ja lepitamatut vastasseisu lähiaastatel Euroopa Liiduga. Euroopa Liit ohustab ja ähvardab meie vabadusi nii individuaalsel tasandil kui riigina.

See põhiseaduslikkuse taastamine on kõige minimaalsem asi. Aga kui me räägime väärtuspõhisest asjast, siis räägime me muidugi palju laiemast ja suuremast asjast ja siin on vaja tegelikult saavutada kommete uuestisündi, mis on see sama jutt, et kultuur on poliitikast ülesvoolu.

Ma ei näe, et meil Eestis see juhtuks muidu, kui meil peab toimuma ühiskondlik katarsis. Ma arvan, et me oleme põhimõtteliselt seal peaaegu kohal ka. See katarsis on tulemas. Enamik inimesi normaalsel ajal ei pea ennast poliitiliselt aktiivseks ega poliitiliselt teadlikuks, enamik inimesi tahab elada oma normaalset elu, aga vaat, normaalset elu meil ees ootamas ei ole, mis tähendab seda, et konservatiivide ülesanne on sundida neid inimesi valima poolt. Ja siis nad valivad, sest neil ei jää mitte midagi muud üle – siis nad valivad meie poole, sest meie pool on normaalsuse pool.

See mis meid valitseb, sealhulgas ka Eesti valitsus, on totaalne ebanormaalsus. Aga see on osa globaalsest poliitilisest voolust. Kui me vaatame seda, mis toimub ükskõik millises Euroopa riigis või Ameerika Ühendriikides, see on pöörane hullus, mis märatseb.

Ei ole vaja kaugemale vaadata kui kaheksa aastaste laste transsoolisuse füüsiline jõustamine läbi läbi haridussüsteemi lapsevanemate nõusolekuta, mis toimub Ameerikas, mis toimub Inglismaal, mis toimub mujal. Ühiskonnad on jõudnud sinna välja, et nad füüsiliselt mutileerivad väikeseid lapsi ideoloogia altaril.

Ja need samad ühiskonnad vahivad seda pealt paralüüsis, sest laste väärastamisest hullem on see, kui sa saad otsa ette templi "homofoob" või "transfoob"või "rassist". Ausalt öeldes ükskõik mis templeid laotakse… normaalsuse eest tuleb seista. Konservatiivne pööre tegelikult kõige elementaarsemal tasemel on tagasipöördumine normaalsusesse. Viimastel aastatel ei ole normaalsust üldse olnud.

Meil on vastas äärmuslased ja radikaalid, kes mõistavad, et nende ajaaken hakkab sulguma ja nad ei põrku tagasi ühegi võtte ega vägivalla ees, et oma ideoloogilist düstoopiat jõustada. Me ei võitle tavalist valimisvõitlust järgnevatel kuudel, me võitleme ellujäämise nimel, et meil jääks üldse ellu mingisugune demokraatlik süsteem, vabadused, õigused.

Ja siis, kui me oleme selle võitluse võidelnud, siis me saame hakata seda sisustama uuesti nende väärtustega, mida me üldse oluliseks peame, sest kui me seda võitlust praegu ei võida, siis sealt maalt edasi on totaalne diktatuur. See tuleb nii kiiresti meie poole, et me ei saa sellest arugi. Meil seisab ees tegelikult olelusvõitlus.

Toimetas Martin Vaher