Protest laste kooliõpikutesse imbuva homoideoloogia vastu on muutunud valjuks. Tervitades küll väljuhäälseid vastureaktsioone, vajaks senine kriitika selgemat selgroogu.
Homoseksuaalseid "perekondi" tutvustatakse juba alates 2. klassist, et hilisemates kooliastmetes see iseenesestmõistetavusena kinnistada. EKRE on tänaseks kärkinud nii riigikogus kui Haridusministeeriumi esisel. Kuid keskerakondlasest haridusminister Mailis Reps paistab sooideoloogiat kui teeviita progressiivsesse ühiskonda hoopis soosivat.
Tervitades küll väljuhäälseid vastureaktsioone, vajaks senine kriitika selgemat selgroogu. EKREle omaselt on tahtmine kange ja volüüm põhjas, aga konkreetseid ettepanekuid ei terenda. Nõuda kogu süsteemi väljavahetamist on hoiak, mitte poliitiline malekäik. Pealegi, ega haridusministeerium õpikuid koosta. See on erialaspetsialistide töö. Seejärel toimetavad materjali üle kirjastused, et koolid saaks teha oma sõltumatu valiku. Viimane sõna jääb õpetajale, millisest õpikust ta oma ainet edasi anda soovib.
Mudel kui selline väärib kiitust. See püsib põhjamaiselt rohujuuredemokraatlik, väärtustades iga üksuse kodanikuvastutust. Ei mingit käsukorras allumist tsentraliseeritud kontrollorganitele. See omakorda on andnud meie haridusele paindlikkuse ja personaalse lähenemise, mis on väikeriigi arengu ja edu eeldused.
Sestap tekitab esmane instinkt karmistada ministeeriumi poolset kontrolli kohe küsimuse. Kas ei põrku selline keskvõimustamine EKRE enda poolt kuulutatud otsedemokraatia ideedega, mis hariduses täna juba paljuski toimivad? Teisalt ei anna ministrile suurema voli usaldamine garantiid, et see bumerangina tagasi ei tule. Piisab sotsist ministritoolil ja ongi uus kriteerium õpikute koostajatele kohustuseks panna. Kokkuvõttes, tarvis pole mitte struktuurireformi, vaid ideoloogilist uuenduskuuri.
Teine küsimus on, kuidas positsioneerib ennast selles kemplemises vene taustaga eestimaalane. Objektiiv viis vastavad ajakirjanduslikud küsitlused läbi kolmapäeval. Tulemused näitasid – nagu oli eeldada – eestivenelaste ühemõtteliselt konservatiivset hoiakut. Kooliõpikutes sooideoloogial kohta ei ole.
Kas see ühisosa on piisav, et tulla koos EKREga haridusministeeriumi ette plakateid vehkima – mõistagi mitte. Küll paneb see lähenevate valimiste eel vaatama üha skisofreenilisemaks muutuva Keskerakonna poole, kelle topeltmäng oma enda valijatega päris piinlikuks kisub.
Kas haridusminister Mailis Repsi eeskujul homoideoloogiaga kaasa minna ja reeta oma venepoolne tiib. Või jääda truiks oma lojaalsemaile valijaskonnale ja pöörata pea ära praeguse valitsuse euroliberaalselt kursilt. Kuidas edasi?