Intervjuus ajalehele Stolitsa kinnitab SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks juhataja Varro Vooglaid, et pea kõik, mis kooseluseaduse läbisurumise püüdlusega seondub, on pettus ja manipulatsioon.

Samas ajalehes ilmunud teises artiklis nimetab Riigikogu homoseksuaalist liige Imre Sooäär, kes on üks kooseluseaduse peamistest eestvedajatest, Sihtasutust Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks "ekstremistlikuks organisatsiooniks" ning ütleb, et Riigikogu võib kooseluseaduse läbi suruda olenemata sellest, kui palju inimesi selle vastu allkirja annab.

1. Kirjutame sellest, et Riigikogus on jälle menetlusse võetud kooseluseadus, mis annab homopaaridele võimalust nende kooselu registreerida. Kuidas teie kommenteeriksite olukorda?

Kooseluseadusega seonduv kujutab endast suurejoonelist pettust ja manipulatsiooni – kirjutasin sellest ka ajalehes Postimees. Seaduse tegelik mõte on anda homosuhetele ühiskondlik tunnustus, mitte lahendada juriidilisi probleeme, millele viidatakse vaid inimeste eksitamiseks. Kõike seda püütakse teha eirates elementaarseid demokraatia põhimõtteid – mahhineerides, salatsedes, kasutades PR-firmade abi avaliku arvamuse suunamisel, mh jõulise meediakampaania abil. Ärgem unustagem, et ükski partei ei ole saanud kooseluseaduse vastuvõtmiseks rahvalt mandaati.

2. On teada, et kampaania „Kaitskem üheskoos perekonda!“ raames kogusite petitsioonile perekonna kaitseks peagu 40 tuhat allkirju. Kui palju oleks vaja selleks, et selle seaduse arutlemine peatada lõplikult? Kas ikka veel tohib enda allkiri anda? Kuidas? Kuidas seda võivad teha inimesed, kellel interneti ei ole?

Tõsiasi on see, et nii palju allkirju ei ole kunagi ühegi seaduseelnõu vastu riigikogule esitatud. Seetõttu on absurdne, et petitsioonist “Kaitskem üheskoos perekonda!” ei tehta üldse välja ja see vaikitakse lihtsalt maha – nii poliitikute kui ka meedia poolt.

Iseenesest on see hea küsimus, kui palju oleks allkirju vaja, et seaduseelnõu peatada. Näib, et inimesed, kes püüavad seadust läbi suruda, ei hooli demokraatia põhimõtetest absoluutselt. Sellisel viisil lõhestatakse aga ühiskonda ja suurendatakse võimu võõrandumist rahvast. Kas tõesti ootavad poliitikud, et inimesed tuleks Toompeale meelt avaldama?

Jah, meie petitsioon on endiselt avatud ning sellega saavad kõik liituda aadressil www.perekond.ee või helistades telefonil 6 801 290. Meie käest saab ka temaatilisi infomaterjale, mis räägivad homoliikumise tegelikest püüdlustest, kuid ka sellest, kui olulised on ühiskonna jaoks abielu ja perekonna institutsioonid.

Kuigi püüame teha kõik oma materjalid ka vene keeles, et kaasata ka venekeelset elanikkonda võitlusse moraalse dekadentsi pealetungi vastu –, on meil nt Lasnamäelt väga vähe toetajaid. Seetõttu on meil hea meel, kui rohkem inimesi meie püüdlustega liitub.

3. Missugused aktsioonid pere kaitseks Teil plaanis veel on?

Me püüame ikkagi seista selle eest, et demokraatia põhimõtetest teerulliga üle ei sõidetaks ja rahva häält kuulda võetaks. Seepärast suhtleme ka parlamendiliikmetega ja anname neile selgelt teada, et meie sihtasutus teeb enne järgmise aasta riigikogu valimisi kõik endast oleneva, et need poliitikud, kes selle vääritu seaduse poolt hääletavad, kaotaksid rahva toetuse ja oma koha parlamendis. Samuti informeerime kümneid tuhandeid inimesi üle Eesti neist alatutest sammudest, millega püütakse kooseluseadust valede ja pettuste abil vastu rahva tahtmist läbi suruda. Kui tarvis, kutsume inimesi ka tänavale meelt avaldama.

4. Mida Teie ütleksite homo-paaridele, kes arvavad, et seadus teeb elu ainult parimaks, selletõttu et nemad „võiksid nüüd ilma hirmuta koos elada, mis võimaldaks stabiilseid suhteid koostada, seega on vähem suguhaigusi läheb ühiskonda“?

Esiteks on fakt, et Eesti Vabariigis võivad inimesed omavahel koos elada nii, nagu nad soovivad – keegi ei pane sellele kätt ette. Kuid teiselt poolt on fakt ka see, et mitte kellelgi ei ole õigust nõuda ühiskonnalt oma ebamoraalsele eluviisile õiguslikku tunnustust – homosuhetel ei ole abielu ja perekonnaga mitte midagi pistmist. Kahjuks on teada ka tõsiasi, et homosuhted on kurikuulsalt lühiajalised, truudusetud, vägivaldsed, tervistkahjustavad ja püsimatud. Romantilistel müütidel, mida meedia nende kohta sageli esitab, on reaalsusega väga vähe pistmist.

5. Missugune on Teie prognoos? Kas Riigikogu ikka võtab seadus vastu? Missugused tagajärjed sel otsusel võivad olla?

See, kas Riigikogu võtab seaduse vastu või mitte, sõltub paljuski Keskerakonna käitumisest. Nagu me teame, ei toeta IRL seda seadust, kuid Keskerakonnast on kahjuks seaduseelnõule juba toetust avaldanud koguni seitse saadikut: Aivar Riisalu, Enn Eesmaa, Ester Tuiksoo, Kadri Simson, Lauri Laasi, Mailis Reps ja Olga Sõtnik. Oleks hädavajalik, et kõik inimesed, kes peavad end Keskerakonna toetajaks, pöörduksid partei esindajate poole ja veenaksid neid mitte seda kõlvatut seaduseelnõu toetama. Oleks väga hea, kui Keskerakond ei võtaks endale kooseluseadusega seonduvate pettustega kaasnevat vastutust, vaid jätaks selle Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatide õlgadele.

Nagu me lääneriikide kogemustest teame, on homopartnerluse seadustamine homoliikumise püüdlustes alles esimene suurem samm. Järgmiseks hakatakse nõudma:

  • vaenu õhutamise keelu laiendamist nii, et selle abil saaks karistuste ähvardusel sundida vaikima kõik inimesed, kes homosuhteid moraalselt heaks ei kiida;
  • abielu ümberdefineerimist nii, et see hõlmaks ka homosuhteid;
  • ettevõtjate karistamist, kes ei nõustu pakkuma homoseksuaalidele oma teenuseid. See puudutab otseselt õhtujuhte, muusikuid, toitlustajaid, peoruumide omanikke, hotelliomanikke, kes keelduvad “homolaulatuste” teenindamisest;
  • homopaaridele täieliku (st ka täiesti võõraste laste) lapsendamise õiguse andmist;
  • koolidesse homopropagandistliku õpetuse sisseviimist, et meie lastele ja lastelastele õpetataks kohustuslikus korras, et homosuhted on igati normaalsed ja moraalsed.

Nagu näha, mõjutab kooseluseaduse läbisurumine väga selgelt iga meie ühiskonna liiget. Selle vastuvõtmisest või mittevastuvõtmisest sõltub otseselt meie ühiskonna, kultuuri ja riigi suundumus ja tulevik – kui seadus vastu võetakse, on see moraalse dekadentsi allakäigutrepil väga suur samm.