Koroonavaktsiinide süstimise alguse tõttu on sel aastal kümnekordistunud vaktsiinide kõrvalmõjudest teatamine, ütles ravimiameti ohutusjärelevalvebüroo juhataja Maia Uusküla ERRile. Tema sõnul on teatiste hulgas nii juhtumeid, kus vaktsiinil on leitud põhjuslik seos näiteks müokardiidi või trombiriskiga, kui ka neid, kus tervisehäda on põhjustanud ülekaal või kõrge vererõhk.
Uuskõla sõnul on amet pühapäevase seisuga saanud kokku 6230 koroonavaktsiinidega seotud teatist. Tema sõnul on inimesed muutunud teadlikuks ning annavad teada nii kergetest kui raskematest kõrvamõjudest, millest tavalisim on lümfisõlmede valulikkus pärast mRNA-vaktsiini manustamist, samas on kasvanud aga ka sümptomite ekslik vaktsiiniga seostamine.
Uuskõla sõnul on mRNA-vaktsiinide puhul raskematest kõrvatoimetest peamine müokardiit, mille kahtluse korral on vajalik arsti poole kinnituse saamiseks pöördumine – kiire ravi korral on see aga üldiselt ravitav. Jansseni ja AstraZeneca vaktsiinide puhul on üleval aga trombioht, mille levinud sümptomite korral tuleb samuti kiirelt arsti poole pöörduda.
Uusküla märkis aga, et paljudel inimestel on ülekaalu, suitsetamise jm tõttu niigi kõrge trombioht ja seega ei pruugi paljudel juhtudel vaktsiiniga mingit kausaalset seost olla. Samuti tõdes ta, et kui meedias mingitest võimalikest sümptomitest palju räägitakse, hakkavad inimesed ka enda puhul neid sümptomeid just vaktsiiniga seostama.
Pikemalt saab lugeda ERRist.
Toimetas Jaanus Vogelberg