2021. aastal initsieeris just kaitsepolitsei EKRE kukutamise võimult. Kas nüüd on nende käsi mängus, et EKRE uuesti võimule ei saaks, küsib kolumnist Veiko Vihuri.
Kas tõesti usub keegi, et kõigest kaks nädalat enne riigikogu valimisi ilmub n-ö uurivalt ajakirjanduselt täiesti juhuslikult lugu, mis seostab Eesti peamist opositsiooniparteid vaenuliku suurriigi nelja aasta taguse väidetava katsega mõjutada Eesti sisepoliitikat?
Jutt käib rahvusvahelise poliitikateemalise väljaande Politico pikast artiklist „Putini kokana" tuntud Vene ärimehe Jevgeni Prigožini tegemiste ja võrgustiku kohta. Eestile on selles artiklis pühendatud mõned lõigud. Politico kirjutab, et Prigožini käsilased kavatsesid 2019. aasta riigikogu valimiste eel „toetada paremäärmuslikku euroskeptilist erakonda EKRE".
Paraku ei selgu Politico uurivast artiklist, mis laadi toetamist kavandati. Võib aru saada, et taheti luua mingeid Facebooki gruppe, kus saaks levitada kriitikat Euroopa Liidu, NATO ja mõnede liberaalsete poliitikute (Kersti Kaljulaid, Kaja Kallas) aadressil. Politico tõdeb, et on ebaselge, kas venelased suutsid oma plaani teoks teha; igatahes dokumendis mainitud nimedega Facebooki gruppe ei loodud.
Õigupoolest ongi selles kaasuses kolm eraldi tasandit.
Ei pane üllatama, et Venemaa üritab lähtuvalt oma välispoliitilistest eesmärkidest teistes riikides „suunda mudida", ja selles tegevuses ei ole ta muidugi ainus. On hea, kui asjaomased asutused seda paljastavad ja et ajakirjandus sellest kirjutab.
Hoopis teine asi on, kui poliitilisele süsteemile truud ja riiklikult rahastatud meediaväljaanded – pean silmas eeskätt Delfit ja Postimeest – pööravad selle loo vahetult enne valimisi peamise opositsioonipartei vastu, lastes käiku insinuatsiooni (laimava vihje), justkui oleks EKRE ja Prigožini palgasulaste vahel midagi enamat.
Delfi kombineeris Politico artiklit kajastava uudise päisesse fotod Putinist, Prigožinist ja Mart Helmest ning päev hiljem tuli välja pealkirjaga „EKRE kosilasest jäävad maha vaid laibad". Nüüd on siis Prigožini eraarmeest Wagner saanud lausa EKRE kosilane. Sellest, kas kosjaviinad ka vastu võeti või kosjatulekut ülepea tajuti, millegipärast ei räägita.
Kolmas ja kõige tõsisem tasand või aspekt selles loos on paratamatult üles kerkiv küsimus, kas tegemist võib olla kokkumänguga, milles osalesid Eesti julgeoleku- ja kaitsevaldkonna inimesed ja nendega koostööd tegevad ajakirjanikud, kellele on niinimetatud populistide ehk patriootide kurss vastuvõetamatu ja kes näevad selles ohtu globalistlikele struktuuridele ja mõttelaadile.
Mitte asjata ei tänitanud Delfi juhtkiri, et EKRE ise andis oma lõhestavate seisukohtadega Wagnerile põhjust kosja tulla. Politico artiklis näitab „populistidele" näpuga kaitsepolitseiameti esindaja Harrys Puusepp, kelle väitel avab populismi esilekerkimine Euroopas võimaluse Venemaa propagandistide jaoks. Sellega antakse mõista, et globalistide kurssi ja poliitikat ei tohiks kritiseerida ning kui seda tehakse, ollakse vähemalt ideeliselt Kremli ja Wagneriga ühes paadis.
Mainitud artikkel ilmus Politicos laupäeval, 18. veebruaril. Veel samal päeval ilmusid Delfis ja Postimehes selle põhjal tehtud uudised, Delfi avaldas ka hämmastava kiirusega sündinud kommentaari EKRE peamise konkurendi Reformierakonna poliitikult Kristen Michalilt. Ilmselt küsiti temalt kommentaari juba enne EKREt mustava loo avaldamist.
See kõik jätab mulje kokkumängust, kuid lahtiseks jääb, kui ulatuslik see oletatav kokkumäng võis olla. Eestis teati eelnevalt artikli ilmumisest ja et selles mainitakse EKREt. Artiklis on kaitsepolitseiameti esindaja ja Balti Kaitsekolledži töötaja kommentaarid. Avalikkus ei tea, kui suur hulk eestlasi – julgeoleku ja kaitsevaldkonna inimesi, ajakirjanikke – aitasid kõnealuse artikli Eestit puudutava osa valmimisele kaasa.
Kas eksisteeris plaan sokutada EKRE-le varju heita võimaldav materjal välismaiste mõttekaaslaste väljaandesse, et seda siis osutusega autoriteetsele välismeediale kodus üle võtta ning selle põhjal EKRE-vastane kampaania käima tõmmata?
Vahest pärineb Politico viidatud dokument Toompuisteelt? Teame seda, et 2021. aastal initsieeris just kapo EKRE kukutamise võimult. Kas nüüd on nende käsi mängus, et EKRE uuesti võimule ei saaks?
Kui kahtlus kokkumängust peaks kasvõi mingiski aspektis tõeks osutuma, siis on asi väga halb. Arvan, et on erinevate Eesti institutsioonide huvides – riigiasutused, meedia –, et avalikkus saaks tutvuda algallikaga ja et õhku visatud kahtlused saaksid ümber lükatud või tõenditega põhistatud.