ISIS-e võitlejad

Vabakutseline ajakirjanik Salman Rafi kirjutab väljaandes Asia Times, et Islamiriik (ISIS) pole vaatamata aasta kestnud sõjalistele löökidele majanduslikus mõttes oluliselt kannatada saanud. Kust pärineb nende raha? Miks pole USA-l ja teistel Islamiriigi-vastase koalitsiooni liikmetel õnnestunud ISIS-e rahakraane kinni keerata? Refereerime allpool olulisemaid kohti Salman Rafi artiklist.

Nii nagu Iraagis ja Süürias paikneva sunniitliku äärmusorganisatsiooni, mis nimetab end Islamiriigiks (araabia k Daesh, inglise k ISIS), kiire esiletõus tuli paljudele ootamatult, on jäänud mõistatuseks, kust nad hangivad oma tegevuseks vajalikku raha. Vaatamata juba rohkem kui aasta kestnud ISIS-e vastasele sõjalisele kampaaniale, mida veab USA, ja selle käigus antud 10 500-le õhulöögile on Islamiriik hea tervise juures ning nende rahavood on hoopis meeletult kasvanud.

ISIS-oilfieldsNaftatulu

ISIS-e valduses on mõned naftaväljad, kuid kes ostab nende naftat ja kuidas see toimub? On hea küsimus, miks USA juhitud koalitsioon ei ole suutnud takistada ISIS-t smugeldamast oma naftat Türki, Ukrainasse ja mõnda Lähis-Ida riiki. Hüpoteetiline vastus on, et USA huvides on tekitada rahalist kahju Venemaale ja Iraanile, kuna nende majandused sõltuvad olulisel määral naftatulust. ISIS-e toodetud nafta hind on maailmaturu omast 2–3 korda madalam. Iga päev teenivad nad nafta müügist 3–3,5 miljonit dollarit. Isegi USA poolt “sõbralikuks” kvalifitseeritud Süüria mässulised ostavad ISIS-e naftat. Washington toetab jätkuvalt riike nagu Türgi, Saudi Araabia ja Katar, mis omakorda toetavad ISIS-t.

Rahvusvaheline rahapesu

2015. aasta jaanuaris arreteeriti Pakistanis ISIS-e komandör Yousaf al Salafi, kes tunnistas, et ta sai Ameerika kaudu raha värbamaks Pakistanis noori mehi võitlusse Süürias. Asjaolu, et al Salafi sai vabalt liikuda Süüriasse läbi NATO liikmesriigi Türgi ja sealt Türgi kaudu tagasi Pakistani viitab sellele, et ISIS ei sõltu ainult mõnest Süüria naftaväljast või pantvangide eest lunarahast, vaid rahvusvahelistest rahavoogudest ja rahapesust.

ISIS-vehiclesPanga- ja inimröövid

Lisaks naftamüügile kasutab ISIS ka muid tegevusi raha hankimiseks. Loetellu kuuluvad salakaubandus, pangaröövid, inimröövidelt laekuv lunaraha, väljapressimine. Näiteks 2014. aasta juunis rööviti Mosulis asuvast Iraagi keskpanga harukontorist erinevatel hinnangutel 900 miljonit kuni kaks miljardit dollarit. Kaks nädalat hiljem rööviti Mosulis Al-Rafidini panka – tunnistajate sõnul sõitis sealt minema kolm rahakoormaga veoautot.

“Heategevuslikud annetused”

Oluline osa ISIS-e finantsvahenditest tuleb n-ö heategevuslikest eraannetustest, mis on kokku korjatud Laheriikides, eriti Saudi Araabias ja Kataris, ilma et valitsused seda takistaksid. Šiiitliku Iraani parlamendi liige Mohammad Saleh on väitnud, et ISIS sai teiste seas Saudi Araabialt (mis esindab vahhabismi ehk ranget sunniitlikku islamit) neli miljardit dollarit terroriaktide toimepanemiseks Iraagis.

ISIS-Execution“Organidoonorlus”

On teateid ka selle kohta, et ISIS müüb oma ohvrite organeid. Iraagi esindaja ÜRO-s Mohammed al-Hakim väitis 2015. aasta veebruaris, et lahti kaevatud massihaudadest on leitud surnukehi, millel on näha siseorganite (nt neerud) väljalõikamise jälgi.

Narkokaubandus

Venemaa narkokontrolli talituse juhi Viktor Ivanovi väitel teenib ISIS aastas umbes miljard dollarit narkokaubanduselt, täpsemalt heroiini toimetamiselt Afganistanist Euroopasse.

Sellest ülevaatest on selge, et rahalises mõttes pole ISIS põrmugi tõsiselt kannatada saanud. Kuigi USA heidab näiteks Katarile ette, et see Pärsia lahe äärne riik on loonud terrorismi rahastamise seisukohalt soodsa keskkonna, pole ameeriklased suutnud seda ometigi takistada.

Lõpetuseks tõdeb Salman Rafi Sheikh, et kui ISIS-e rahastamist ei suudeta tõhusalt piirata, jätkab rühmitus laienemist ja oma võimu kindlustamist.

Objektiiv