Eero Laidre saatis Risti koguduse õpetajale Annika Laatsile kaheksa küsimust seoses tema tegevusega ühiskondliku arvamuse mõjutamisel ning homoseksuaalide eest seismisel.
Läinud aasta sügisel äratas tähelepanu ETV saade "Suud puhtaks". Ei saanud puhtamaks suud, silmad ega südamed. Seda enam, et sedapuhku oli teema piinlik ja intrigeeriv. See lõhestas kaasamõtlejad kaheks vastandlikuks leeriks. Räägiti kurikuulsast kooseluseadusest ja homoabieludest.
Saates pälvis tähelepanu Risti kiriku hingekarjane Annika Laats. Mitte seetõttu, et tema sõnavõtud oleksid olnud vaimukad ja korrektselt argumenteeritud. Õpetaja Laats esindas lihtsalt küsitava väärtusega maailmavaadet – idealiseeris omasoohimu ja heroiseeris selle küüsi langenuid. Tema etteaste oli pretsedenditu, sest homoseksuaalsuse propaganda pole vist EELK ringkonnas sobiv tegevus enda ametialase professionaalsuse ning kõlbelise korrektsuse tõestamisel. Seda enam, et tuhandete aastate elutarkuse kogumikus, piiblis, on omasoohimu mitmeid kordi resoluutselt hukka mõistetud. Aga õpetaja Laats ei lase end häirida ebakõla tekitamise pärast tuhandete kristlastega, kes ei võta endale õigust noppida usuõpetusest välja vaid seda, mis neile sobib. Kahtlustasin, et selline väljakutsuv positsioon võib olla põhjustatud vähesest informeeritusest, manipuleeritavusest ja pieteeditunde puudumisest.
Otsustasin oma kahtlusi kontrollida ja paluda Annika Laatsilt intervjuud. Ta palus mõtlemisaega. Kurtis hõivatust, kuna olevat andnud nõusoleku mitmele intervjuud soovinud ajakirjanikule. Ei tahtnud olla pealetükkiv. Oli ju alanud jõulueelne aeg. Võtsin uuesti ühendust, kui pühad läbi. Sedapuhku oli kirikuõpetaja tõrjuv. Uuris, millise väljaandega mul on avaldamislepe. Kuna oli oht, et Laats keeldub intervjuust, oleksid eelnevad kokkulepped ennatlikud… Viimaks ütles Laats, et arutab küsimust teda esindava nõustajaga, kes võtab minuga ühendust ja teatab otsusest. Palusin nõustaja koordinaate, kuid Laats keeldus. Aeg läks, aga lubadus ei täitunud.
Lõpuks võtsin ühendust konsistooriumi töötajaga, kes korraldab suhtlust ajakirjandusega. Temagi nõustus, et ooteaja pikendamine pole põhjendatud. Siis helistas mulle Risti koguduse juhatuse aseesimees Marko Paloveer. Pärast temapoolset põhjalikku ülekuulamist leppisime kokku, et saadan talle küsimused kirjalikult. Seda ma tegin. Annika Laats keeldus intervjuust. See ei üllatanud. Teadsin, et homopropagandistid on umbusklikud ja tõrjuvad. Neile esitatavad küsimused peavad olema homoideoloogiat soosivad. Seda minu küsimused polnud. Olgu nad siin toodud:
- Olete asunud ühiskondliku arvamuse mõjutamise teele. See eeldab kõrget teadmiste taset, oskust eraldada infot valelikust propagandast aga ka vilumust kujundada kvaliteetinfo abil võimalikult adekvaatseid seisukohti, veendumust ning maailmapilti. Kas arvate, et mainitud eeldusi on Teil piisavalt?
- Sotsiaalse õiglustunde reguleerimise ja tasakaalustamise objektiks olete valinud homoseksuaalid. Miks? Miks on homode teema nii ebaproportsionaalse eelistusega teiste murekohtade kõrval?
- Kui suur on avalike homoseksuaalide protsent Eestis ja teistes Lääne kultuuriruumi maades keskmiselt? Kas nende arv suureneb või väheneb?
- Kas homoseksuaalsus on kaasasündinud hälve, mida pole võimalik kaasaegse meditsiini tingimustes ravida? Kas heteroseksuaalist ei saa kunagi ega mingitel tingimustel homoseksuaali ja vastupidi?
- Lääne kultuuriruumis ja nüüd ka meil on käivitatud propagandakampaania, mille eesmärk on võrdsustada hetero- ja homoseksuaalsus. Appi on võetud ka juriidiline võrdsustamine: kooseluseadus ja sellele järgnev homoseksuaalide kooselu seadustamine abieluna. Kas Teie hinnangul on hetero- ja homoseksuaalsus võrdsustatavad?
- Millised kahjulikud mõjud ja tagajärjed kaasnevad homoseksuaalsusega?
- Piiblis on homoseksuaalsus mitmes kohas hukka mõistetud. Miks on iidse elutarkuse ülestähendajad olnud selles osas nii resoluutsed? Miks Teie olete piibli seisukoha vastu? Kui olete?
- Kristlaste hulgas on traditsionaalse eluhoiaku pooldajate arv ülekaalus. Miks on homoaktivistid (Teie nende hulgas) asunud luterlasi ümber veenma? Oma väikese huvigrupi seisukohti ja eesmärke dikteerima. Luterlased ju ei võta õigust käia homoklubides, et nende asukaid sundida piibli homovastaseid seisukohti üle võtma.
Üsna loomulik, et sellised küsimused ei meeldi neile, kes tagajärgedele mõtlemata propageerivad homoseksuaalset maailmavaadet. Ka Annika Laatsi esindaja teatas oma kirjas, et mitmele esitatud küsimusele ei ole õpetaja Annika Laats pädev vastama, samuti sisaldavad mitmed küsimused tugevaid eeldusi, mis on halva ajakirjanduse tunnuseks.
Mind huvitas, millised on need "halvad" küsimused ja pakkusin võimalust neid koostöös vastajale sobivamaks kohendada. Vastuses nimetas Marko Paloveer küsimusi 5 ja6 ning kordas intervjuust tingimusteta keeldumist. Annika Laatsi keeldumine oli tõenäoline. Kui tal puuduvad olulise tähtsusega lähteandmed, pole võimalik õiget seisukohta kujundada. Eriti vastutustundetu on asuda sellisena mõjutama ühiskondlikku arvamust. Igaühel on õigus oma veendumustele ja eriarvamustele. Kuid kui võetakse õigus oma eriveendumusi üldsusele peale suruda, läheb lugu karmiks. Seda enam, et homoideoloogia pole välja kasvanud eesti rahva elulistest vajadustest, vaid peale surutud mõjukate välisvõimude poolt. Sestap on eriti hõrjatu, et homoliikumise aktivistid võtavad endile õiguse nende diktaadile allumatuid rünnata, laimata, süüdistada. Loomulikult põhjustab see normaalse üldsuse vastureaktsiooni.
Igatahes – minu järgnevale kirjale Risti kiriku suunalt enam vastust ei tulnud.
Kui Annika Laats soovib ühiskonda tervendada, oleks hädavajalik, et ta asuks võitlusse tuhandeid kordi valusamate probleemidega. Näiteks perevägivalla, laste ja noorte alkoholismi, narkomaania ja muude sõltuvusainete tarbimise vastu, mõistaks resoluutselt hukka kiirlaenupangad, kes koorivad ühiskonna kõige vaesemad ja kaitsetumad grupid elu lõpuni kontideni paljaks ja tõukavad äärmisse viletsusse. Annika Laats võiks muretseda eesti rahva saatuse ja tuleviku pärast. On ju läänest pealesurutud elulaadi ja "euroopalike väärtuste" propageerimise tagajärjel tõugatud meie rahvas teele, mis viib surmakuristikku.
Minu lootus teha konstruktiivset koostööd Annika Laatsiga osutus naiivseks. Intervjuust keeldumine aga kujunes siiski paljuütlevamaks, kui seda oleks olnud põiklevate vastustega intervjuu. Sest selline pelglik ja ebasiiras käitumine reetis, et homoideoloogia koosneb pooltõdedest ja valedest, mida on oponeerivate küsimustega kerge paljastada. Pole välistatud, et Annika Laats teab seda hästi. Sellest siis ka umbusk ja tõrjuv hoiak. Kogu lugu kinnitas veelkordselt, et homopropagandiste ei saa tõsiselt võtta. Olgu nad kas või kirikuõpetajad.
Päisefotol: Risti koguduse jumalateenistus, altaris praktikandina geikristlaste ühingu juhatuse liige Meelis Süld ja õpetaja Annika Laats. Foto: Scanpix