Foto: Oko Laa, Bigstockphoto.com

See, kuidas vasakliberaalne peavoolumeedia tegi laste ostu-müügi ehk inimkaubanduse teemast kiiresti sallivuse küsimuse, on õpikunäide tähelepanu kõrvalejuhtimisest ja jultunud propagandatööst, kirjutab Objektiivi peatoimetaja Veiko Vihuri.

Eesti seaduste kohaselt on kommertsiaalne asendusemadus ning üldse laste ostmine ja müümine kriminaalkorras karistatav, eetilisest küljest rääkimata. Karistusseadustiku paragrahvis 132 märgitakse: "Võõra munaraku või sellest valmistatud inimloote ülekandmise eest naisele, kelle kohta on teada, et ta kavatseb sellest arenenud lapse pärast sündi ära anda – karistatakse rahalise karistusega." Karistusseadustiku paragrahv 173 (1) ütleb aga järgmist: "Lapse müümise või ostmise eest – karistatakse ühe- kuni viieaastase vangistusega."

Ometi ei takistanud see "tühine" asjaolu peavoolumeediat igati positiivselt esile tõstmast USAs "abiellunud" ja nüüd ka endale USAst kaksikud tellinud Eesti "esihomopaari". Kui nii mõnelgi Eesti inimesel selle peale kulm kerkis, asuti peavoolumeedias homopaari "õigust" endale lapsi tellida ja üles kasvatada raevukalt kaitsma.

Parim kaitse on teadupärast rünnak. Konservatiivide kriitika summutamiseks tuleb kriitiliste küsimuste esitajad kiiresti mutta tampida. Teemaks tuleb teha hoopis teine küsimus, mitte see, mis sulle ebamugavust valmistab või sinu maailmavaatelist agendat kahjustada võib.

Kui hiljuti EKREga liitunud riigikogu liige Peeter Ernits sotsiaalmeedias küsis, kas ülal mainitud laste tellimise praktikat saab ikka normaalseks pidada, haarati koheselt kinni tema tütre märkusest, et isa peab enne valimisi "EKRE ridades oma homofoobi imidžit voolima".

Postimees vahendas uudise järgmise pealkirja all: "Ernitsa tütar reageeris oma isa homofoobsele kirjutisele: see on puhas vihakõne!"

Delfi pealkiri pajatas: "Sõnasõda Facebookis: Peeter Ernitsa tütar taunib isa homofoobsete kommentaaride pärast".

Neutraalsem on Õhtulehe pealkiri "Peeter Ernits astus homoteema pärast tütrega sõnasõtta", ehkki sisult on see ebatäpne – avalikku sõnasõtta isaga astus hoopis Ernitsa tütar.

Selgelt kallutatud on ka Postimehe järgmise uudise pealkiri: "Ratas kutsus Ernitsa korrale: surrogaatemadus ei tohi olla poliitkampaania küsimus". Iga kodanik peab aru saama, et koguni peaministril ei jää enam muud üle kui endast vanemat, kuid mõõdutundetut EKRE liiget korrale kutsuda.

Niisiis – igati asjakohase ja õigustatud küsimuse esitaja tembeldati / sildistati kähku homofoobiks, tema küsimus aga kvalifitseeriti vihakõneks. Ehkki midagi homofoobset, homoseksuaale ründavat või halvustavat Peeter Ernits oma postituses ei kirjutanud.

Seega on nüüd ühiskonna ees hoopis teine küsimus: miks me ikka veel homofoobiast vabaneda ei suuda, miks vohab sotsiaalmeedias ja netikommentaarides vihakõne? Kuidas selle vastu võidelda?

Küllap on lahendusedki, mida vasakliberaalid välja pakuvad, juba tuttavad: ühelt poolt muuta õigusruumi nii, et vähemuste õigused oleksid veelgi paremini tagatud, teisalt võidelda senisest palju resoluutsemalt vihakõne ja sallimatuse vastu. Löögi all pole mingid väidetavad laste õigused, vaid hoopis sallivus ja samasoolised paarid!

Muide, näeme siin veel üht huvitavat asjaolu. Vasakliberaalse seltskonna jaoks ei näi "tagurlikud" (s.t inimeste õnnelik-olemist segavad) seadused üldse millekski kohustavat, samas kui kehtivaks loetakse mõni edumeelseks peetud, ent toppama jäänud seadus, mis pole jõustunud. See tundub kinnitavat ka arusaama, et kui seadust rikutakse või sellest mööda hiilitakse n-ö progressiivsete eesmärkide nimel, on see "teed rajav", õilis ja lubatav. Ja kohe ilmub välja ka mõni poliitik, kes leiab, et seda protsessi enam nagunii ei pidurda ja et tuleks välja töötada uus seadus.

Igal juhul on see, kuidas vasakliberaalne peavoolumeedia tegi laste ostu-müügi ehk inimkaubanduse teemast kiiresti sallivuse küsimuse, õpikunäide tähelepanu kõrvalejuhtimisest ja jultunud propagandatööst.

Taas kord sai kinnitust ka väide, et nii Postimees, Delfi kui Õhtuleht esindavad põhimõtteliselt samasugust vasakliberaalset ideoloogilist nägemust.

Päisefoto: Oko Laa, Bigstockphoto.com