Kultuurisõjas on meie olukord mõneti hullem kui stalinismiajal

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia dotsent Anu Kõlar rääkis SAPTK-le antud intervjuus, et Eesti ühiskonnas võtab maad kultuurisõda ning kujuneb välja konfrontatsioon, mille keskmes on küsimus sellest, kas kultuurilist järjepidevust tuleks hoida või mitte.

“Minu meelest toimub küll kultuurisõda, sest kui mõelda, mis on kultuur – inimeste elatud elu, nende otsused, väärtushinnangud ja kõik see, millega inimene igapäevaselt kokku puutub –, siis selles valdkonnas on vastuolud,” ütles Kõlar ja selgitas, et kõige üldisemalt seisneb praegune kultuurisõda selle vallandajate püüdlusest tõugata ära kõik see, mida on inimajaloos peetud inimeseks olemise juures loomulikuks ja oluliseks.

Hinnatud õppejõu sõnul on tema tegevus muusika ajaloo õppejõuna aidanud tal teadvustada, kui oluline on õppimine ning mis on selle eelduseks. “Muusikaloolasena saan päris kindlasti öelda, et minevikust õppida tasub ning et sealt on õppida nii seda, mis on edasi viinud, kui ka seda, mis on halvasti mõjunud, kuid preagu talitame pigem vastupidi, olles nii minevikust kui ka olevikust omaks võtnud lammutavad nähtused, mis ei ole elujõulised ega toimi inimese elus,” arutles Kõlar.

Tema sõnul tekib meie ühiskonna kultuurilisi protsesse jälgides paratamatult paralleel lausa stalinismi ajaga ja olgugi, et selline järeldus võib olla teatud määral meelevaldne, näib praegune aeg mõneti isegi hullem. “Stalinism oli hunt hundi nahas, me saime kõik aru, et see ongi õudne ja iga terve mõistusega inimene oli selle vastu – vähemalt kodus, salaja või sõpraderingis –, aga praegu on samasugune ajupesu, ent hunt on riietatud justkui lambanahka,” selgitas Kõlar kujunenud olukorda ning lisas, et kõige olulisemad alusmõisted on justkui tagurpidi pööratud.

“Probleem on selles, et meile räägitakse palju sallivusest, armastusest ja vabadusest ning kogu see jutt on vürtsitatud üldise heaolu ja tavaelus toimunud progressiga, mis omakorda on toonud kaasa selle, et me väga ei viitsigi mõelda,” rääkis Kõlar meie aja ühiskondlikke tendentse avades ning jätkas:

“Õppimine eeldab muu hulgas ka keskendumist, aga see, mida pakutakse progressi nime all – olla pidevalt ühenduses kogu maailmaga, võimalus reisida, võimalus millisteks iganes naudinguteks – on tegelikult võtnud ära võime keskenduda ehk võime õppida. Ja just selles mõttes on praegune olukord tunduvalt keerulisem kui Stalini ajal, mil ka välised olud rääkisid kurja sõnumiga kaasa – praegu on sõnum kuri, ent kuivõrd see on rüütatud ilusasse vormi, ei viitsigi me enam mõelda. Nii et kultuurisõda on toimiv ja toimiv väga mitmel tasandil.”

Intervjuud, mis kätkeb mitmeid teisi väga olulisi julgelt välja öeldud seisukohti seonduvalt kultuuri alusväärtuste, Euroopa kultuurilise identiteedi ja meie ühiskonna suundumustega, saab terviklikul kujul vaadata ülalosundatud videost.

Kui peate Objektiivi tegevust oluliseks, siis toetage seda annetusega! Annetuse vormistamine annetustelehel võtab vaid mõne hetke. Täname!

Aidake viia artikli sõnum palju suurema hulga inimesteni, jagades artiklit sotsiaalmeedia kaudu oma sõprade ja tuttavatega!
JAGA