Kuressaare Haigla eile avalikustatud elektriarvete võrdlus tekitas suure poleemika. Haigla juht Märt Kõlli kirjutab lähemalt olukorrast, kus haigla energiahinna tõusu tõttu on.
"Kuressaare Haigla augusti elektrienergia tulemused olid oodatult rekordilised," kirjutab Kõlli haigla Facebooki leheküljel. Augustis tasuti koos kõikide tasudega elektri eest 55 957 eurot, täpselt sama tarbimisnumbri juures pidi aasta tagasi tasuma 17 000 eurot ehk kulu kasvas 328%, üle kolme korra ehk 38 000 euro võrra rohkem.
"Mida oleks Kuressaare Haigla saanud teha 38 000 euro eest kuus? Ravida ambulatoorselt 584 patsienti või statsionaarselt 20 patsienti, tasuda tööjõukulud ca 7 arstile või 16-le õendustöötajale, osta ultraheliaparaat või diiselgeneraator, teha ilusaks 50 ruutmeetrit keskkonda ja palju muud," selgitab Kõlli ja osutab sellele, et haiglad on täpselt sama kriitilises olukorras kui kodumajapidamised või ettevõtted. Investeeringud tuleb edasi lükata, vähem vajalikud ostud lõpetada, külmutada töötajate palgatõusud ja töötingimuste parandamine, arveid tuleb maksta viivitusega, ilmselt tuleb võtta laenu ja välistatud ei ole Kõlli hinnangul ka pankrot.
"Tähelepanuta jääb aga veel kuulus riigieelarvesse laekuv käibemaks. Meie näite puhul: tasusime käibemaksu 9300 eurot ja aasta tagasi 2800 eurot ehk samuti kolmekordne vahe. Siit omakorda võime teha paralleeli, et kogu Eesti on tasunud riigieelarvesse kolm korda enam elektrienergia käibemaksu! Ja siinkohal ka probleem – juhid, mis iganes tasandil, ei ole nõus loobuma tuludest (edust)," toob Kõlli välja olukorra kurioossuse.
"Teine probleem on poliitiline juhtkond, kelle jaoks eelarve kui selline on tulemuslikkuse mõõdupuu. Mida enam ülelaekumisi, seda enam saab tagasi maksta sõltuvuslikke toetusi ja muid inspiratsiooni ja loovust kahandavaid meetmeid," kritiseerib Kõlli valitsust. "Lisaks on toetustega üks saatanlik trikk – alati jääb midagi üle. Ehk siis leitakse ühiskonnagrupid, keda toetama ei pea. Antud juhul on need ettevõtted."
Kõlli juhib tähelepanu sellele, et samal ajal on riigil endal täielikult energiatootmisvõimekus olemas, isegi kui see põhineb väidetavalt keskkonnaohtlikul põlevkivil. Tänu CO2 maksu tinglikult arvestuslikele printsiipidele muudeti põlevkivienergia globaalselt kallimaks, mistõttu siinsed poliitikud otsustasid põlevkivist energia tootmist vähendada ja vahendada seda odavamalt.
"Arvestades meie tänast olukorda, kus kihutame kuristiku suunas piirkiirust ületades, on ääretult kurb Toompealt kõlav kõrvulukustav vaikus," lisab Kõlli. "CO2 kvoodimüügi reformist piiksub kuskil Poola."
Toimetas René Allik