Kuvatõmmis USA peamise majandusuudiste telejaama CNBC 09.04.2020 otse-eetrist. Ülekandes teadustatakse paralleelselt, kuidas USA aktsiaturgudel toimus suurim hinnaralli alates 1938. aastast. Seda hetkel, mil Ühendriigid registreerisid riigi ajaloo kiireima töötute arvu kasvu, kus 10% kogu USA tööjõubaasist (16 miljonit 164 miljonist) kaotas mõne nädalaga töö. Rahatrüki poolt üles paisutatud virtuaalmajandus elab tänapäeval oma elu, mis on sotsiaalmajanduslikust reaalsusest lahutatud.

Ühendkuningriigi ajalehe The Guardian poolt läbi viidud küsitlus tõi esile suured käärid Ameerika Ühendriikide valitsuse kogutud andmete põhjal visandatava majanduskuvandi ning ameeriklaste arusaamade vahel USA majanduslikust reaalsusest. 

The Guardianile uuringufirma Harrise läbi viidud arvamusküsitlus näitas, et absoluutne enamus ameeriklasi ei usalda valitsuse ja peavoolumeedia edastavaid uudiseid majanduse käekäigust. 

Kuigi ametliku statistika kohaselt on Ameerika Ühendriikide majandus viimastel aastatel tõusnud koroonasulgude järgselt fööniksina tuhast, ei ole kaks kolmandikku ameeriklastest rahul ei oma isikliku ega riikliku majandusseisuga ega ka meedia kajastusega sel teemal. 

Küsitlusele vastanud vabariiklaste toetajatest 69% ning demokraatide poolehoidjatest 68% olid seisukohal, et neil on raske uskuda meedia käsitlust buumivast majandusest olukorras, kus argielu reaalsus muudab majandusliku toimetuleku iga kuu aina raskemaks. 

65% ameeriklastest leiavad, et majanduse tegelik seis on halvem kui meedias kajastatakse ning seda vaatamata ametlikule statistikale, mis väidab, et Ameerika töötuse näitaja on 50 aasta madalaimal tasemel ning et palkade kasvukõver on jõudnud viimaks inflatsiooninäitajast mööda. 

Augustikuu seisuga näitas riiklik statistika töötuse määraks 3,8%, mis markeerib madalaimat nivood 50 aasta jooksul, samas kui arvamusküsitluse tulemused näitavad, et 50% ameeriklastest arvavad töötuse olevat rekordkõrgel tasemel. Põhjuseks võib olla ka asjaolu, et USA ametlik statistika arvab töötute hulgast välja lootuse kaotanud töötajad, kes pole pikemat aega aktiivselt tööd otsinud. 

Arusaam, mille kohaselt meedia portreteerib majanduslikku realiteeti ilustatud kujul, on eriti levinud vabariiklaste hulgas, kelle seast lausa 82% on seisukohal et Ameerika tegelik makroökonoomiline pilt on meedias esitatust oluliselt kehvem. Sõltumatute parteide toetajate seas on see arusaam omane 66% küsitletutest, samas kui demokraatide seas võib täheldada skeptitsismi ametliku majanduskäsitluse suhtes vaid 49% juhtudest. 

Asjade selline seis on jätnud Ameerika kõrgelt kvalifitseeritud ja kinni makstud ökonomistid hämmingusse ning umbusu aluspõhjusi meedia ja valitsuse suhtes ei suudeta tänini tuvastada, pannes skeptitsismi kõrge taseme "poliitilise polariseerituse" arvele. 

Võttes ameeriklaste sentimendi kokku, raporteerib uuringufirma, et enam kui pooled ameeriklastest (täpsemalt 53%) on seisukohal, et USA majandus liigub mitte paremuse, vaid allakäigu suunas. Sealjuures on kõnekas, et see meeleolu on eriliselt levinud vabariiklasi toetavate kodanike seas, kellest on seda meelt lausa 72% küsitlusele vastanutest. 

Ameeriklaste skeptitsismi ja pessimismi tagajärjed on kõige markantsemad aga president Joe Bideni administratsioonile. Nimelt on Bideni tiim teinud oma poliitilise platvormi nurgakiviks nn. "bidenomicsi" idee müümise ameeriklastele, mille keskmes on sisendus, et võimul oleva administratsiooni suurimaks teeneks riigi ees on hiilgava majandusprogrammi käivitamine. 

Programm taotleb rohepöörde forsseeritud juurutamist läbi "jätkusuutlike" tehnoloogiate laiapõhjalise kasutuselevõtu, taastuvenergia sektori eelisarendamist ning mikrokiipide tootmise tagasi toomist Aasiast Ühendriikidesse.

Ent nagu hetkeseisuga paistab, ei ole Bideni meeskonnal õnnestunud ideed Ameerika buumivast majandusest elektoraadile maha müüa. 

Toimetas Adrian Bachmann