Euroopa Parlamendi liikme Jaak Madisoni tellitud küsitluse tulemustest nähtub, et Eesti inimesed ei soovi Euroopa Liidu edasist föderaliseerumist.
Ajavahemikus 2.-18. detsember 2019 viisid Norstat ja Saar Poll Euroopa Parlamendi liikme Jaak Madisoni tellimisel läbi küsitluse, millega uuriti Eesti inimeste toetust Euroopa Liidu erinevatele poliitikatele.
"Selleks, et Eesti saaks kujundada oma seisukohti Euroopa Liidu osas vastavalt meie inimeste ootustele ja seisukohtadele, on vältimatult vajalik saada tagasisidet ka arvamuste osas, mis puudutavad Euroopa Liidu migratsiooni-, rahandus-, julgeoleku- ja välispoliitikat," toonitab Madison.
Kuigi küsitlusest selgub, et Eesti inimestest 64 protsenti usub Euroopa Liidu pikemas perspektiivis püsima jäämist, siis näiteks ühtset migratsioonipoliitikat ehk kvoodisüsteemi ei toeta 65 protsenti inimestest ja see on väga sarnane nii eesti- kui ka venekeelsete inimeste lõikes.
Lisaks sellele ilmneb küsitlusest selgelt skeptiline suhtumine võimalusse anda Euroopa Liidu alluvusse ka rahandus-, kaitse- ja välispoliitika.
Madisoni sõnul nähtub küsitlusest, et kui praegu on näiteks maksuküsimused ja rahanduspoliitika suuresti veel liikmesriikide pädevuses, siis 61 protsenti inimestest ei toeta rahandus-, välis- ja kaitsepoliitika suuremat delegeerimist Euroopa Liidu käsutusse.
"Uuringust nähtub selgelt, et Eesti inimesed ei soovi Euroopa Liidu edasist föderaliseerumist, kuna sellele vastas eitavalt 59 protsenti inimestest ja föderaliseerumist liitriigiks toetas vaid 24 protsenti vastanutest. Mis puudutab föderaliseerumist ja suuremat rahandus-, välis- ja kaitsepoliitika ära andmist meie alluvusest, siis siin jookseb väga selge lõhe ka eestlaste ja mitte-eestlaste vahel," osutas ta.
"Kui eestlastest ei toeta föderaliseerumist 63 protsenti, siis mitte-eestlastest 49 protsenti. Samal ajal toetab aga föderaliseerumist ehk iseseisvuse kaotamist Euroopa Liidule 33 protsenti mitte-eestlastest ja 22 protsenti eestlastest."
Madison tõi veel välja, et kui meie poliitikate delegeerimist Euroopa Liidule toetab 33 protsenti mitte-eestlastest, siis eestlastest toetab seda veidi vähem (26 protsenti) ja lisaks 61 protsenti eestlastest ei toeta rahandus-, välis- ja kaitsepoliitika ära andmist meie pädevusest.
"Lisaks on väga huvitav välja tuua, et näiteks kõrgharidusega vastajatest lausa 65 protsenti ei toeta eelmainitud poliitikate loovutamist Eesti pädevusest. See näitab selgesti, et kõrgema haridustasemega vastajate teadlikkus on Euroopa Liidu poliitikatest suurem ning see võib ka tähendada suuremat teadlikkust ohtudest, mis varitsevad edasise föderaliseerumise taga," ütles Madison.
Paralleelselt inimeste toetusega Euroopa Liidu poliitikatele uuriti küsitlusega ka rahuolu Eesti esindajate tegevusega Euroopa Liidus. Kui üldiselt loodavad inimesed Euroopa Liidu püsimisele, siis meie esindajate tegevusega pole rahul 39,8 protsenti vastanutest.
Toimetas Varro Vooglaid