Abordivastane aktivist Jonathon van Maren selgitab kuue tõsiasja varal, mida 25. mail aset leidev Iiri abordireferendum endast kujutab ning mis on seeläbi Iirimaa ning tema veel sündimata poegade ja tütarde jaoks kaalul.
Eelmise nädala lõpus [artikkel on algselt avaldatud 14. mail 2018 veebilehel LifeSiteNews] lendasin ma oma kolme kolleegiga (kelledest üks on mu naine) Iirimaale, et töötada Save the 8th [päästke põhiseaduse 8. parandus] kampaania heaks kahel viimasel nädalal enne 25. mail aset leidvat abordireferendumit, kus iiri rahvas hääletab selle üle, kas tühistada või säilitada oma põhiseaduslik parandus, mis kaitseb emaüsas kasvavaid beebisid abordi eest. Ma kavatsen kirjutada sellest, mis siin kohapeal toimub, kuid kõigile teile, kes ei ole Iirimaal toimuvaga kursis, otsustasin ma välja tuua kuus punkti, millest peaksite olema teadlikud, et mõista seda, mis siin hetkel aset on leidmas:
- Iiri Vabariigi põhiseaduse 8. parandus tagab selgesõnalise kaitse sündimata lastele emaüsas, mis on ka põhjuseks, miks abordiaktivistidel on vaja see tühistada, et võimaldada riiklik heakskiit loodete tapmisele. Nimetatud parandus on sõnastatud järgnevalt: "Riik tunnistab sündimata laste õigust elule ning, austades ühtlasi emade võrdset õigust elule, tagab oma seadustega selle õiguse austamise ja kaitse, nii palju kui võimalik."
- Kui 8. parandus tühistatakse, kavatseb Iiri valitsus viia ellu äärmusliku abordiprogrammi, mis hõlmab aborte nõudmisel kuni 12. rasedusnädalani ning aborte ebamäärastel "tervislikel" põhjustel, mille puhul on tahtlikult jäätud palju tõlgendusruumi, et võimaldada sisuliselt kõiki aborte kuni kuuenda raseduskuuni või koguni sünnihetkeni. Poliitikud ja abordiaktivistid üritavad seda tõsiasja enne referendumit varjata, kuna iiri rahva enamus ei toeta aborte nõudmisel. Tervishoiuminister Simon Harris ütles koguni, et valitsus hakkab aborte rahastama, kui põhiseaduslik õigus elule tühistatakse.
- Abordiaktivistid väidavad, et 8. paranduse tühistamine on vajalik, et "päästa naiste elusid", kirjutades selle väite erinevaid variatsioone ka suurelt enamikule oma plakatitest. Tegelikult on tõde hoopis vastupidine – seda on tunnistanud isegi tugevalt abordiõiguste eest seisev ÜRO, mis on nentinud, et Iirimaa on sünnitamiseks üks ohutumaid paiku maailmas. Iirimaa emade suremuse määr (mis analüüsib, kui palju naisi sureb raseduse vältel või selle järgselt) on üks maailma madalamaid. See tõsiasi on vihastanud abordiaktiviste aastakümneid, kuna see paljastab selgelt vale, nagu oleks abordi puhul tegemist "tervishoiuteenusega", ning tõestab, et abort ei ole ema tervise jaoks vajalik.
- Iiri arstid on korduvalt kinnitanud, et abort ei pea olema seadustatud selleks, et nad saaksid naisi ravida. Dr John Monaghan, kes on olnud konsulteeriv sünnitusarst üle kolmekümne aasta, ütles selle kohta, et "oma karjääri vältel olen ma ilmale toonud umbes 5000 beebit. Mitte ühelgi juhul ei takistanud 8. parandus mul toimimast naise elu kaitsmise huvides." Paljud üldarstid on tugevalt abordi vastu – 70 protsenti nendest ütles, et nad ei annaks oma patsiendile aborditabletti. 2013. aasta avalikul istungil kinnitasid Iiri arstid, et mitte ükski Iiri naine ei ole põhiseaduse 8. paranduse tõttu surnud.
- Iiri abordiaktivistid valetavad selleks, et saavutada 8. paranduse tühistamine, nagu abordiaktivistid valetasid ka abordi seadustamise nimel Ühendriikides ja mujal. Võtame näiteks Savita Halappanavari juhtumi, kes suri 2012. aastal pärast oma lapse nurisünnitust 17. rasedusnädalal. Meedias väideti, et ta suri, kuna talle keelati aborti – see on vale, mida abordiaktivistid kasutavad ohtralt oma tühistamiskampaanias. Tõde on aga, et kõik kolm Halappanavari surma asjaolude ametlikku uuringut jõudsid järeldusele, et tema surma põhjuseks ei olnud abordi keelamine – see on tõsiasi, mida kinnitasid ka arstid. Pigem suri ta sepsise (veremürgituse) tagajärjel ning meditsiinitöötajad jätsid ilmselt kasutamata 13 erinevat võimalust tema elu päästmiseks.
- Hetkel on Iirimaa abordimäär erakordselt madal. Suurbritannias tapetakse üks viiest beebist abordi teel, sealhulgas 90 protsenti nendest, kellel diagnoositakse Downi sündroom (sarnased määrad on ka teistes lääneriikides). Samas on Iirimaal abordimääraks kõigest üks abort 19 beebi kohta – umbes 3500 naist reisib igal aastal Iirimaalt Inglismaale, et seal aborti teha. See arv on kahanenud 16 aastat ning on nüüdseks langenud 50 protsendi võrra – see langus algas juba enne, kui aborditabletid muutusid interneti kaudu kättesaadavaks. Save the 8th kampaania kohaselt päästab põhiseaduse 8. parandus iga päev kuni 30 Iiri beebi elu.
Iiri rahvas on hääletanud 8. paranduse tühistamise üle nüüd juba viiel korral – ühe korra 1983. aastal, kolm korda aastal 1992 ning veel ühe korra 2002. aastal. Viis korda on nad hääletanud abordiaktivistide veriste plaanide vastu. Nüüd suunduvad nad kuuendat korda valimiskastide juurde ning iga hääl loeb. Järgmised kaks nädalat ripuvad abordivastased aktivistid telefonitorude otsas, koputavad ustele ning räägivad tänavatel möödujatega iga päev ja iga õhtu. Elud on kaalul ning panused ei saaks olla kõrgemad.
Tõlkis Martin Vaher