Sotsialistist siseministri Lauri Läänemetsa sõnul langetas politsei- ja piirivalveamet otsuse Lihula ausamaba järjekordse röövimise kohta "iseseisvalt".
Eesti Rahvusringhääling avaldas 2. septembril intervjuu sotsiaaldemokraadist siseministri Läänemetsaga ja teemaks oli Lihula ausamba järjekordne röövimine jõustruktuuride poolt.
Siseministri sõnul teadsid Teises Maailmasõjas hukkunud eesti sõduritele pühendatud ausamba teistkordsest röövimise "operatsioonist" valitsuse liikmed kuni Reformierakonna peaministri Kristen Michalini välja.
"Küsimus on lihtsalt avalikus ruumis okupatsiooni sümboolika eksponeerimises. Ja nii kitsalt ma seda ka vaataks," tõdes sotsialistist siseminister intervjuus.
Ausammas rööviti Ukraina sõja tõttu vastu võetud seaduse alusel, mis "puudutab avalikus ruumis okupatsiooniga seotud sümbolite kasutamist ja nende kasutamise keelamist" (karistusseadustiku § 151 prim).
Nii intervjueerija Indrek Kiisler kui Läänemets leiavad, et ausamba rööv aitab kaasa EKRE toetuse suurenemisele. Röövitud ausamba avamisel osalesid samas EKRE-st eraldunud Eesti Rahvuslaste ja Konservatiivide erakonna juhid ja liikmed.
Läänemetsa sõnul ei tohi seaduseid täita või täitmata jätta mõne partei toetuse pärast. Samamoodi arvab ta, et seekord rööviti ausammas ilma mõne välissaatkonna käsuta. 2004. aastal nõudis Lihula ausamba eemaldamist Ameerika Ühendriikide saatkond, millele toonane peaminister, tänase Isamaa liige Juhan Parts kuuletus.
Siseminister arvas lisaks, et järgmise sammuna tõstatatakse Tallinna Vene kultuurikeskuse kaunistuste eemaldamise teema.
Ukraina sõjas kasutab Ukraina pool suures mahus slaavi (uus)paganlike kultustega, mida kasutasid/kasutavad nii Saksamaa kui Ukraina ja Venemaa natsionaalsotsialistid, seotud sümboleid. Üpris levinud on kolovrat (üks svastika erivorme, päikeseratas, jalgadega päike, osutab ka mustale päikesele) ja Teise Maailmasõja aegse Galiitsia divisiiga seotud märgid.
Toimetas Karol Kallas