Keskpanga poolt avaldatud andmete valguses oli Itaalia riigivõlg märtsi seisuga 2,26 triljonit eurot – värske rekord.
Viimaste kuudega on kängu jäänud ka Itaalia sisemajanduse kogutoodangu (SKT) kasv, mis oli käesoleva aasta esimeses kvartalis vaid 0,2 protsenti euroala keskmise 0,5 protsendi taustal, kirjutab Express.
Ainsa helgema uudisena on avakvartalis mullusega kõrvutades 2,7 protsenti kasvanud riigimaksude laekumine.
Finantsajakirjaniku Holger Zschaepitzi sõnutsi on Itaalia kriisist räsitud euroala "kõige nõrgem lüli" ning "maksekatkestuse võimalus on jätkuvalt kõrge."
Juba kolm kuud tagasi pani Brüssel Itaaliale tungivalt südamele riigivõla mäge madaldada.
Sest Itaalia võlg oli euroala jaoks "üks peamisi haavatavuse allikaid."
Aga "Euroopa Komisjon ei ürita tormi tekitada, vaid laeva turvaliselt sadamasse juhatada," täpsustas tookord pressiesindaja.
Itaalia praegune peaminister Paolo Gentiloni ootas igatsusega, et Prantsuse presidendiks saaks Emmanuel Macron. Ta adus juba ammu, et siis saaks loota abipakettide jätkumisele ja kasinusele sanktsioonidega "eelarvepatuste" suhtes.