Järjest enam Euroopa Liidu liiduvabariike pole nõus 2024. aastal kinnitatud Euroopa Liidu suure asendamise paktiga ja ühe viimasena ütles sellest selgesõnaliselt lahti Läti Vabariik.
Euroopa Liidu Ülemkogu kinnitas kvalifitseeritud häälteenamusega rände- ja varjupaigaleppe 2024. aasta mais. Paktile hääletasid vastu ainult Ungari ja Poola. Taani ja Iirimaa kauplesid omale välja erandid, Tšehhi ning Slovakkia jätsid hääletamata ja ülejäänud 23 liiduvabariiki hääletasid leppe poolt.
Kümnest eraldi seadusest koosneva rände ja varjupaigaleppe üheks vägivaldsemaks kohustuseks on valik, kas lubada suurt asendamist elik maksta iga vastu võtmata jäetud sisserändaja eest 20 000 eurot.
2024. aastal oli Lätis ametis peaminister Evika Siliņa valitsus kuhu kuuluvad libakonservatiividest Uue Ühtsuse, punarohelise Progressiivide ja libakonservatiivsuse poole kalduva Roheliste ja Põllumeeste Ühenduse valitsus. Ametis oli samuti tänane Uude Ühtsusesse kuuluv välisminister Baiba Braže.
29. jaanuaril toimus seimis igaaastane välispoliitika arutelu, kus välimister esines pikema sõnavõtuga.
Sisserände kohta arvas Braže:
"Mis puutub hulgaliselt arutelusid põhjustanud sisserändesse, siis valitsuse seisukoht on absoluutselt selge: ei ebaseaduslikule sisserändele. Läti on tugevdanud piiri kaitset. Piiritara on valmis ja ma soovin tänada riigi piirivalvet, Läti kaitseliitu ja teisi teenistusi nende 24/7, päeval ja öösel, pühendumise eest, millega on hoitud ära rohkem kui 12 000 tööriistaks muudetud sisserändaja sisenemine Lätti. Läti on valmis jagama oma kogemusi ja ekspertiisi teiste Euroopa Liidu üksmeelemehhanismi kuuluvate liiduvabariikidega. Siiski, mida on varasemalt rõhutanud siseminister [Rihards Kozlovskis, Uus Ühtsus], ei võta Läti vastu uusi sisserändajaid, ega maksa nende eest. Läti pakub teistele riikidele abi ja tuge."
Läti valitsuse sisserände küsimuses muutunud seisukohtade tagant ei ole põhjust otsida niivõrd moraali ja põhimõtteid, kuivõrd ühispartei kohastumist rahvuslikumaks ning konservatiivsemaks muutunud poliitilise kliimaga.
Üks rahvusvahelise valitsustväliste organisatsioonide tööstuse silmapaistvamaid suure asendamise ettevõtteid Amnesty International leidis 2022. aastal, et Läti piinab ebaseaduslikke sisserändajaid ja sunnib neid vabatahtlikult kodumaale tagasi pöörduma.
Toimetas Karol Kallas