Tartu ülikooli rahvusvahelise õiguse professori Lauri Mälksoo hinnangul on väärtuste osas venelaste ja läänlaste ühisosa suurem kui näiteks islamistidega, sest lõpuks on meil Venemaaga ühine kristlik taust, kuigi seal valitseb õigeusk.
Kuni Venemaa pole suutnud impeeriumi kadumisega rahu teha, ei kao siinkandis julgeolekuprobleem, leiab Mälksoo kultuurilehele Sirp antud intervjuus, kuid rõhutab, et erinevalt Shirreffi ja Kunnase stsenaariumist ei pea ta Venemaa sõjalise ründe võimalust Baltimaade vastu siiski kuigi tõenäoliseks ning on ettevaatlik selles osas, et üles kütta lääne ja Balti riikide avalikku arvamust, justkui tahaks Venemaa meid peagi rünnata.
"Lääne ja USA seisukohalt ongi siin tõsine vaidluse koht: kes on suurim oht või rivaal – islamistid, Hiina või Venemaa? Ühe lääne mõjuka mõttevoolu järgi pole ka agressiivsusele kalduv Venemaa suures plaanis nende ohtude seas number üks," ütleb Lauri Mälksoo ja jätkab:
"Ka väärtuste osas on venelaste ja läänlaste ühisosa ikkagi suurem kui näiteks islamistidega; lõpuks on meil ju Venemaaga ühine kristlik taust, mis siis, et seal valitseb õigeusk. Minu sõnum ei ole üldse see, et Venemaaga ühisosa leida on lootusetu, vaid et ühisosa leidmiseks tuleb olla hästi aus ja realistlik selles osas, milline Venemaa on."
"Ühisosa leidmine on võimalik, kuid üksnes kultuurilise reaalsuse kriitilise analüüsi toel, mitte 1990. aastate liberaalsete ideede triumfi ideest lähtuvalt," arvab Mälksoo.
Intervjueerija Valle-Sten Maiste tõdeb, et Venemaal levivas konservatiivsuses pole midagi spetsiifilist, ja märgib, et lääneski on Leo Strauss, Heidegger, portaalid Breitbart ja Objektiiv ning ülipopulaarne Houellebecq mängib samalaadsete ideedega.
"Vähemalt osa lääne konservatismist on ka liberaalne ühes mõttes: usutakse isiku vabadustesse ja õigustesse läänes ja oma koduriigis, ent ei usuta tingimata enam nende ideede kunstlikku transporti muudesse kultuuridesse. Samuti ei usuta sellesse, et immigrandid teistest, mittelääne kultuuriruumidest, peaksid saama asuda ümber läände ja kasutada kõiki lääne õigusi ja vabadusi – osaliselt selleks, et oma õiguste ja vabaduste suhtes kriitilisi ideid ja uskumisi ellu viima hakata," vastab Mälksoo ja lisab:
"Teil on õigus: ka lääne konservatismis on hakatud kahtlema õiguste ja kultuuri universaalsuse idees, sellest ka vastuseis kontrollimata immigratsioonile ja universaalsele asüüliõigusele à la Angela Merkel. Siiski on lääne ja Venemaa konservatiivide vahel see erinevus, et oma kultuuri sees lääne konservatiivid enamasti respekteerivad õigusi ja vabadusi keskse väärtusena, Vene konservatiivid kipuvad aga olema suurriiklikud tsaarikummardajad, kellele õigused ja vabadused on teisejärguline küsimus."
Loe täispikka intervjuud Sirbis siin.