Ameerika Ühendriikide põllumajandusministeeriumi ja Pennsylvania Ülikooli teadlaste koostöös aretatava loomade linnugripi geeniteraapia esmakatsetused näitavad, et see tekitab vasikatel tugeva immuunvastuse.
Ameerika Ühendriikide linnu- ja loomalautades levib linnugripp ja teadlased üritavad inimeste pandeemia vältmiseks mõelda välja H5N1 viiruse leviku tõkestamise lahendusi. Põllumajandusministeeriumi riikliku veterinaariakeskuse (National Animal Disease Center – United States Department of Agriculture) ja Pennsylvania Ülikooli teadlased on välja mõelnud esimese kariloomade modRNA linnugripi süstiaine, mille esimesed katsetused osutavad selle suurele tõhususele, vahendab Nature.
Linnugripp on üks haigustest, mille puhul rahvatervisetööstus kinnitab, et see kujutab "tõsist pandeemiaohtu".
H5N1 linnugripi viirus tuvastati loomadel esmakordselt 2024. aasta märtsis. Alates sellest ajast on see tabanud väidetavalt Ameerika Ühendriikide 17 osariigis rohkem kui tuhandet karja. Väidetavalt on haiguspuhangu tulemusel nakatunud 64 inimest ja üks inimene elust lahkunud.
Korporatistlikus maailmakorras on tervis ja toit "süsteemid". modRNA geeniteraapia on kõikehõlmav platvorm. Nakkushaiguste haigusidudest – elik neid kirjeldavast teabest – saab koostada "raamatukogu" ja kui mõni uus haigus levima hakkab, siis saab nimetatud raamatukogu abil laboris päeva-mõnega valmis nikerdada selle vastu aitava geeniteraapia. Vähemalt selline on nägemus, mida rahastavad Bill Gatesi sugused heategijad ja suur ravimitööstus.
Kuna lihtrahva hulgas on liiga palju sõnakuulmatuid inimesi, kes ei pruugi uskuda, mida Gates räägib, siis mõeldakse modRNA teraapiate manustamiseks välja uusi ja põnevaid lahendusi. Aerosoolide kõrval on üheks selliseks krevettide, kalade, lindude, loomade jne menetlemine geeniteraapiaga, kelle liha söömise kaudu manustatakse inimestele vajalik terviseannus.
Lehmade linnugripi modRNA geeniteraapia meisterdajate sõnul oli inimeste linnugripi modRNA aine, mille kallal on vaeva nähtud üle kümne aasta, inimeste H5N1 viirusliku hemaglutiniini geeni asendamine loomade omaga "lihtne". "Selline on mRNA-põhiste vaktsiinide tarvitamise tõeline väärtus," lubab lehmade linnugripi geeniteraapia arendamist juhtiv Pennsylvania Ülikooli viroloog Scott Hensley.
Lehmade linnugripi modRNA geeniteraapia katsetuste käigus süstiti seda kümnele vasikale. 49 päeva hiljem joodeti neile linnugripis lehmade piima ja tuvastati, et süstitud vasikate viirusliku RNA tase on märkimisväärselt madalam kui süstimata vasikatel. See osutab väidetavalt võimalusele, et geeniteraapia aitab linnugripi levikut piirata.
2024. aasta novembris andis Ühendriikide toidu- ja ravimiamet loa alustada inimeste peal iseennast võimendava modRNA põhise linnugripi geeniteraapia katsetusi. Geeniteraapia arendaja on Arcturus Therapeutics ja koos Ühendriikide valitsusega rahastab isevõimenduvat geeniteraapiat Bill ja Melinda Gatesi Sihtasutus.
Alates 2003. aastast on Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel maailmas inimestel tuvastatud 954 linnugripi juhtumit ja sellesse on väidetavalt surnud 464 inimest.
Teadlased ja ametnikud kinnitavad, et linnugripi viirus hävib 74 kraadi juures.
Toimetas Karol Kallas