Eesti jõuametkonnad ja veel terve hulk inimesi teadsid MTÜ Slava Ukraini annetusrahade väärkasutusest, ent skandaal vaikiti tahtlikult enne 2023. aasta riigikogu valimisi maha, et mitte kahjustada vasakliberaalse koalitsiooni moodustamise väljavaateid. Selle asemel müüdi avalikkusele „Vene sekkumise" narratiivi, et demoniseerida konservatiive ja muuta manipuleerimine e-häältega usutavamaks, leiab kolumnist Veiko Vihuri.

2023. aasta riigikogu valimiste puhul – mis kujundavad jätkuvalt tänast poliitilist seisu Eestis – on kõik läbinisti valelik ja võlts. Alates valelikest valimislubadustest (maksud ei tõuse!) kuni e-hääletuse tulemusteni, tänu millele sai võimule Eesti kõigi aegade kõige vasakliberaalsem-progressiivsem koalitsioon.

„Prigožini sekkumine" – Eesti süvariigi infooperatsioon

Paar nädalat enne valimisi sokutati meediasse lugu sellest, kuidas Venemaa eriteenistuste kureeritud sõjafirma Wagner juht Jevgeni Prigožin olevat üritanud mõjutada Eesti eelmisi parlamendivalimisi. 18. veebruaril 2023 avaldas infotöötaja Martin Laine Delfis loo „Politico: Wagneri eraarmee boss Prigožin plaanis 2019. aastal EKRE kaudu infooperatsiooni". Samal päeval kirjutas ka Postimees: „Politico: Wagneri juht Prigožin tahtis sekkuda EKRE kaudu Eesti poliitikasse". Ehkki EKRE lükkas kohe esitatud väited ümber (ERR: „EKRE: Politico väited Prigožini ja EKRE seoste kohta on libauudis"), keerati edasi vaid vinti peale. 27. veebruaril 2023 avaldas Martin Laine artikli pealkirjaga: „Prigožin „ülestunnistuses": jah, tegime Mart Helmega koostööd!" (See artikkel on siiamaani Delfi lehel üleval.)

Tegemist oli tõepoolest klassikalise infooperatsiooniga, ent seda ei korraldanud Prigožin, vaid Eesti süvariik eesmärgiga kahjustada kõigest paar nädalat enne valimisi tõsiselt EKRE mainet, visates õhku tõendamata, ent pommina plahvatava Vene sekkumise narratiivi – mis, nagu teame, oli ja on globalistliku süvariigi leivanumber nii USA-s kui mujal. Et asi oleks usutavam, lekitati info välisajakirjandusse, kust see Eesti meedia poolt üles korjati. Näe – välismaa ajalehed kirjutavad EKRE Vene-sidemetest!

Pärast tuli välja, et tegelikult omas (äri)sidemeid Venemaaga hoopis valimiste võitjaks upitatud Reformierakonna juhi Kaja Kallase perekond, mitte EKRE. Kaja Kallast see aga ametist ei viinud, vastupidi – ta tõusis Eesti peaministritoolilt Euroopa Liidu kõrge esindaja ametikohale.

Tegelik skandaal, mis teadlikult maha vaikiti

Prigožini väidetava sekkumise asemel 2019. aastal oleks Eesti avalikkus pidanud kuulma hoopis teisest ja palju värskemast skandaalist – annetusrahade väärkasutamisest MTÜ Slava Ukraini juhi Johanna-Maria Lehtme poolt. Ilmar Raag on äsja rääkinud Postimehele, et info Lehtme rahajamade kohta hakkas tasapisi laekuma 2022. aasta novembris. „Mulle räägiti [Oleksandr] Tšernovi juttu suusõnaliselt ümber umbes jõulude ajal," ütles Raag. „Tema suhtles iga päev Slava Ukraini logistikainimestega, seal oli vähemalt kaks inimest. Nad tulevad kohtusse tunnistama, kui vaja, kuid ei taha avaliku elu tegelasteks saada. Ise kohtusin Tšernoviga Lvivis jaanuari teises pooles 2023."

Jätkame osundamist: „Pärast seda jõudsid Raagini tõendid Lehtme annetusraha väärkasutuse kohta, sealhulgas tegelikud arved rindekiirabide ümberehitamise eest. „Veebruari alguseks andis Tšernov need arved oma tuttavatele Slava Ukraini süsteemis, kes andsid need mulle edasi," selgitas Raag, kes enda sõnul konsulteeris seejärel mitteformaalselt jõuametkondadega ja andis veebruari keskel materjalid MTÜ nõukogu kätte."

Niisiis – nädalaid enne riigikogu valimisi teadis terve hulk inimesi Eestis, s.h jõuametkonnad, tõenditega kinnitatud informatsioonist Eesti 200 nimekirjas kandideeriva Lehtme tegemiste kohta. Keegi aga ei kõssanud midagi. Miks? Sest ei tahetud kahjustada nn valgete jõudude positsioone. Ukraina abistamisega kõvasti tuntust ja tunnustust kogunud Lehtme sai valimistel 5251 häält ning Eesti 200 purjetas võidukalt parlamenti, andes oma panuse vasakliberaalsete jõudude koalitsiooni moodustamisse. See koalitsioon – nüüd küll ilma sotsideta – omab täna vaid 14-protsendilist toetust, rahvas ägab, aga lahti sellest ei saa.

Eesti demokraatia ja põhiseadusliku korra kukutamine

Minu arvamine on, et nn Prigožini skandaal ei olnud süvariigi poolt plaanitud niivõrd valimiste mõjutamiseks (kuigi EKRE-t demoniseeriv mõju sellel kahtlemata oli) kuivõrd võltsitud valimistulemuste usutavamaks muutmiseks. Et oleks midagi, millele saab ausa näoga osutada – näete isegi, et valijad ei kiitnud heaks võimalikku koostööd Kremli käsilastega. Midagi ei ole teha, võitsid läänelikud jõud!

Kui Lehtmega seotud pomm oleks plahvatanud paar nädalat enne valimisi, oleks sel olnud mõju nii tegelikele hääletustulemustele kui ka võltstulemuste usutavusele. Oleks hakatud küsima, kuidas „valged jõud" said võita olukorras, kus üks nende plakatinägusid on seotud suurte pettustega.

Näib, et süvariik soovis iga hinna eest ära hoida 2021. aasta jaanuaris (kõigest paar nädalat enne Joe Bideni ametisse vannutamist) maha joostud EKREIKE koalitsiooni naasmist, mis esindas nende silmis „vale kurssi". Selle eesmärgi saavutamiseks lasti käiku kõik vahendid, infooperatsioonidest kuni hääletustulemustega manipuleerimiseni.

Seega ei pea me Eesti demokraatia surmamise ja põhiseadusliku korra kukutamise eest vastutavaks pidama eeskätt vasakliberaalseid poliitilisi jõudusid, mis praegu võimu naudivad, vaid süvariiki, mis on tegutsenud järjekindlalt 1934. aasta riigipöörajate vaimus, kes vabadussõjalaste liikumise kõrvaldamiseks haarasid võimu ning surusid parlamentarismi vaikivasse olekusse.

Tänases Eestis on demokraatia väline fassaad justkui säilinud, ent riigivõimu kõrgeim kandja ehk rahvas on võimult kõrvaldatud ning riiki juhivad ringkonnad, mis ei näi millegi ees tagasi kohkuvat. Nad teevad seda, mida tahavad, ja ei paista olevat kedagi, kes suudaks neid takistada.