Tšehhi majandusajakirjanik Lenka Zlámalová põhjendab portaalis ReMix avaldatud arvamusloos, kuidas Euroopa Liidu ühine elektriturg on jäänud möödanikku ja selgitab, miks ja kuidas kõik liikmesriigid võivad edaspidi oma äranägemise järele pakkuda nii odavat elektrit kui olud võimaldavad.
Euroopa Liit on üritanud elektriturgu aastaid oma äranägemise järele suunata, kuid täna on tabanud riikide ühendust karm äratus. Selle tulemuseks on arengud, mille kohaselt ei peeta elektrit enam niivõrd vaba turu kaubaks, vaid millekski reguleeritud hinnaga "avaliku teenuse" laadseks, nagu seda on täna vesi ja kanalisatsioon.
Unistajate jaoks, kes ootasid nii Euroopa elektrituru üheks muutumist kui ka heitmevaba majandust, pidi tulevik olema teistsugune, aga paraku need kaks ulma ei ühildu.
Euroopa ühisele elektriturule ei tõmmanud vett peale geopoliitilised arengud, ega kokkupõrge Venemaaga – mis mõne Euroopa riigi jaoks on üks suur naftaväli. Euroopa ühisele elektriturule teevad otsa peale regulatsioonid, millega Euroopa Liit üritab sundida turgu liikuma null heitmetega majanduse suunas.
Nimetatud regulatsioonid suruvad elektrihinna nii kõrgeks, mis pole liikmesriikide jaoks enam kestlik, kuna liikmesriikide valitsused, erinevalt Euroopa Liidu bürokraatiast, peavad valijatele aru andma.
Euroopa elektriturg peaks toimima viisil, nagu see varasemalt toimis, et elektrihinna määrab turul hetkel saadaolev kõige kallim elektriallikas. Täna põhineb elektriturg prioriteetidel, kus kallid taastuvad energiallikad, mida tarbijad enamasti subsideerivad [n taastuvenergia maks], on võrreldes teiste energiaallikatega eelisseisus.
Kui mõne energiaallika hind läheb üles, siis turg läheb sellega kaasa ja kuna gaas on mõnda aega olnud väga kallis, siis tõstab see ka elektrihinda. Need muutujad on omavahel kokku aheldatud, sest paljud riigid, mille eesotsas on Saksamaa, kasutavad maagaasi taastuvate energiaallikate varutoiteallikana.
Euroopa Liidu turule sekkumine on põhjus, miks käesoleval hetkel on Euroopas ajaloo kõige kõrgemad elektrihinnad. See on põhjus, miks järjest rohkem riike ühendavad ennast ühisest elektriturust lahti ja reguleerivad elektrihindu. Mis on ilmselt selle juures kõige äärmuslikum, siis Euroopa Komisjon – mis peaks olema vaba konkurentsi kaitsja riikide poolse sekkumise eest ja toimima millegi konkurentsiameti laadsena – nüüd äkisti lubab sellist riikide poolset turule sekkumist. Põhjus on ilmselt selles, et Euroopa Komisjon on vaikides leppinud olukorraga, et ühine elektriturg, millisena seda kunagi ette kujutati, on tänaseks lõpetatud projekt.
Elektrihinda hakatakse reguleerima esmalt riikides, kus on võimalus oma allikatest seda odavalt toota. Prantsusmaa on tänaseks teinud seda juba mõni nädal tuumaenergiaga, mille käitamiskulud on väga madalad. Slovakkia teeb samamoodi.
Reedel Brüsselis lõppenud Euroopa Liidu juhtide kohtumisel, said Hispaania ja Portugal "erikohtlemise" osaliseks ja neil lubati oma elektriturgu reguleerida. Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen põhjendas, et Ibeeria poolsaar on väga erilises olukorras. Tema sõnul on seal palju taastuvaid energiaallikaid ja väga vähe rahvusvahelisi elektriühendusi. Mille tõttu on selles piirkonnas Leyeni sõnul väga kõrged hinnad.
Samuti levib arusaam, et taastuvad energiaallikad ongi väga kallid.
"Euroopa Komisjon hindab kiirkorras valitsuste lühiajaliste sekkumiste vastavust konkreetsetes riikides valitseva olukorraga," teatas komisjon.
Selline lubadus annab valitsustele sisuliselt vabad käed oma elektrihindade reguleerimiseks ning kinnitab, et Brüssel seda ei takista. Samuti osutab see, et ühine Euroopa elektriturg on lõpetatud projekt ja iga liikmesriik kontrollib edaspidi oma elektriturgu vastavalt enda äranägemise järele. Elektri teema võetakse taas kõne alla Euroopa Liidu riigijuhtide mais toimuval kohtumisel.
Mis tähendab, et Tšehhi Petr Fiala valitsust ei takista enam mitte miski, et elektrihinnad alla tuua ja teha seda sarnaselt teiste Euroopa riikidega nii kiiresti kui võimalik.
Toimetas Karol Kallas